Rakvere linn on vee peal

Soolikaoja on legendi järgi sündinud Vanapagana koera Raki soolikast, kui Kalevipoeg Raki maha lõi. Rakvere kohalikud teavad rääkida, et linn on rajatud nö veesoone peale ja linna all on palju allikaid, mis enamjaolt suubuvad Soolikaojja.

Soolikaoja on ka osa linna sademevee ärajuhtimise süsteemist. Tihedate vihmasadude ajal on tänavatel olnud uputusi, mille üks põhjuseid võib olla Soolikaoja liigne suletus. Uputused ohustavad kohalike elanike keldreid ja inimesed on sunnitud oma majade ümbrust dreenima, mistõttu on oja kaldal ka palju toruotsi näha.

Seitsme ja poole kilomeetri pikkune Soolikaoja saab alguse Vinni mägede maa-alustest allikatest ning esialgu maa all voolates läbib oma ülemjooksul intensiivse põllumajandusliku tegevusega nitraaditundlikku ala, mistõttu on vesi juba enne linna jõudmist kõrge nitraadi ja üldlämmastiku sisaldusega.

Maa peale tuleb Soolikaoja linna metsas ja pinnaveekogu mõistes on tema seisund juba siis halb. Osa Soolikaojast suunatakse läbi linna tiikide ning vahepeal on ka paisude ja lüüside süsteemid.

Soolikaojast vett saav Rakvere väliujula oli linna uhkus

Praegune Supeluse tiik oli kunagi Rakvere ametlik linnaujula, mis avati 1937. aastal. Soolikaoja kaldale ehitati lisaks loodusliku veega välibasseinile ka eelsoojendustiigid ja liivarand ning ujulahoone. Eelsoojendustiike loeti oma aja veeinseneeria tippsaavutuseks.

Nõukogude ajal jäi tiikide hooldamine tasapisi soiku, sest liikumisvõimaluste suurenedes leiti uusi ujumiskohti. Ujulahoones tegutses baar "Delfiin", praegu on maja kasutusel vanadekoduna. Linnavalitsusel on mõte see ala taas kasutusse võtta, sest inimeste ootus väliujulale on olemas.

Praegune seis on üsna nukker, tiigisüsteemid on amortiseerunud ja veetaimi täis kasvanud. Ujula taastamine on kahtlemata kallis töö, kuid plaan sinna aktiivtegevusi luua on linnal olemas.

Rakvere linnal on Soolikaojaga seoses kaks projekti

Rakvere linnas on läbi aastate kaasatud Soolikaoja probleemide väljaselgitamiseks erinevaid uuringuid. Hetkel on käimas kaks projekti: "NOAH", milles pakutakse lahendusi, kuidas vähendada üleujutuste korral linna sademeveesüsteemi koormust, et puhastamata reovesi ei satuks Läänemerre ning "LIFE IP CleanEst", mis peaks andma põhjaliku ülevaate linna läbiva veekogu tervisest.

Juuli alguses Rakvere linnavalitsuses toimunud "LIFE IP CleanEst" veekvaliteedi töörühma kohtumisel arutati Soolikaoja põhilisi murekohti ja pakuti parimaid võimalikke meetmeid probleemide lahendamiseks. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse peaspetsialisti Vallo Kõrgmaa hinnangul on Soolikaojal viis suurt probleemi:

1. Soolikaoja on osa linna sademevee ärajuhtimise süsteemist.
2. Ülemjooksul on kõrge nitraatide ning üldlämmastiku sisaldus vees.
3. Ülemjooksul on eutrofeerumine.
4. Alamjooksul on kõrge üldfosfori sisaldus.
5. Alamjooksul on oja looduslikust sängist välja murdnud.

Toru sees kulgev Soolikaoja on elustiku mõttes surnud

Elustiku mõttes võib Vallo Kõrgmaa sõnul jagada Soolikaoja kolmeks erinevaks süsteemiks. Ülemjooksul paisutatud tiikides on tekkinud järvelised elutingimused.

Mittevoolavates kohtades toimub setete kuhjumine ja taimestiku vohamine. Toru sees kulgev osa on looduse mõistes surnud lõik, vesi küll voolab, aga kala seal ei liigu. Alamjooksul on sissevoolava Tobia oja tõttu vee vool aeg-ajalt täiesti arvestatav, aga seal on kuivenduskraavide ja kobraste elutegevuse tulemusel vesi looduslikust sängist välja murdnud, mis tekitab omakorda probleeme.

Rakvere abilinnapea Andres Jaadla sõnul puhastatakse igal aastal tiike taimestikust ja vahel ka setetest. Linna üldplaneeringus on ette nähtud ka torus oleva Soolikaoja osaline avamine, mis muudaks linna veekogu inimestele taas nähtavaks ja elustiku mõttes paremaks.

Oja ümbruses on erinevaid jääkreostusalasid muljetavaldaval hulgal

Nõukogudeaegne tööstuspärand on jätnud Rakvere linnale tugeva jälje, mis igapäevases elus ei pruugi välja paista, kuid just siin peituvad Soolikaoja terviseprobleemide suuremad allikad. Ilmekalt sobib siia näide, kus kohalik elanik süvendas mõned aastad tagasi oma dreenitoru ning kaeve käigus tuli välja õlireostus, mis jõudis ojja ja sellega tekitati mõneks ajaks tugev veereostus. Millest õlireostus tekkis, on tagantjärele raske kindlaks teha.

Kui ajaloos tagasi minna, siis leiab andmeid mitmest jääkreostusest Soolikaoja ümbruses. Kunagisel Kommunaari kinnistul on olnud kütuseleke, Rakvere haigla lähedal oli reostusallikana suur masuuditoitel katlamaja, Palermo metsas asunud asfaltbetoonitehase alalt tuleb siiani bituumenit välja. Moonakülas on põhjavee reostusala, mille on põhjustanud kunagises Kullaoru sovhoosis asunud Tõrremäe pestisiidilao kütusemahutite lekked.

Plaanis on uurida ka praegust Olerexi tankla territooriumi, kus on vanast ajast lekkeid. Neid kohti on rohkemgi. Nõukogude ajal oli kütus odav ja keskkonnahoiule suurt tähelepanu ei pööratud.

Soolikaojja suubuvast Tobia peakraavi põhjasetetest on leitud isegi õrgetes kontsentratsioonides elavhõbedat. Selliseid kohti on Eestisse jäänud vaid üksikuid. Ilmselt on elavhõbeda reostuse allikaks kunagine sõjaväelinnak ja seal asunud laskemoonalaod.

Soolikaoja seisukorra mõju on laiem kui vaid Rakvere linn

Soolikaoja valgala suurus on 120 km2 ehk see on maa-ala, kust vesi Soolikaojja voolab. Soolikaoja ise suubub Selja jõkke, mis on forellijõgi ja seega looduskaitseliselt tähtis. Jõeforelli on nähtud ka Soolikaoja alamjooksul.

Selja jõe vee sihtpunkt on suhteliselt suletud süsteemiga Läänemeri, mille seisukord on rohkete toitainete ja ohtlike ainete sissevoolu tõttu niigi kehv. Tuleb meeles pidada, et Euroopa Liidu veepoliitika üheks suureks eesmärgiks on kõikide meie veekogude hea seisundi saavutamine.

Varasematel aastatel tehtud reostuskoormuse uuringute järgi on Soolikaoja Selja jõe veekogumi oluline koormaja ja seda just naftasaaduste ja üldfosfori kõrge sisalduse tõttu. Selja jõe valgalal asub kümme reoveepuhastit, millest suurima koormuse annab Soolikaoja alamjooksul asuv Rakvere reoveepuhasti.

Rakvere puhasti heitvees sisalduv fosfor moodustab uuringute järgi umbes 14% Selja jõe fosforisisaldusest. Osa fosforist võib pärineda ka Soolikaojja juba varem kuhjunud setetest. 2015. aastal valminud uuringu lõpparuandega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti kodulehel.

Teine oluline koormusallikas on põllumajanduslik hajukoormus. Soolikaoja ja selle valgla asub ju Pandivere nitraaditundlikul alal, kus on põllumajandusliku tegevuse tulemusena nitraatide sisaldused põhjavees võrreldes muu Eestiga oluliselt kõrgemad.

Põllumajanduses kasutatud mineraalväetiste ja sõnniku mõju nii põhja- kui pinnaveel on oluliselt võimendatud, mis omakorda soodustab näiteks veeõitsengut Soolikaojast paisutatud tiikides.

Varasemate uuringute järgi on tehtud mitmeid ettepanekuid, kuidas olukorda parandada. Piirata ajaliselt põldude väetamist, pärast Rakvere puhastit rajada järelpuhastusala lodu näol ning puhastada Soolikaoja setetest. Miks seda pole tehtud?

Head lahendused nõuavad põhjalikke uuringuid

Keskkonnaprojekti "LIFE IP CleanEst" veekvaliteedi töörühma koosviibimisel olid kohal keskkonnaametnikud nii Tallinnast kui Rakverest ning koos Rakvere linnavalitsuse esindajatega arutati järgmisi võimalikke samme, mida Soolikaoja seisukorra uurimiseks ette võtta.

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse peaspetsialist ja Soolikaoja uuringute põhiline eestvedaja Vallo Kõrgmaa tegi ettepaneku tulevikus juhtida oja alamjooksul taas looduslikku sängi, kus ta praegu voolab pigem kuivenduskraavis.

Samuti tuleks leida hea lahendus Rakvere linnas torus kulgevale lõigule, mis võimaldaks oja võimalikult heasse seisundisse saada, kuid ei oleks ka sotsiaal-majanduslikel põhjustel vastuvõetamatu.

Looduslik olek aitab leevendada paljusid probleeme ja vähendada lisaainete sattumist veekogusse. Rakvere puhasti puhul võiks mõelda mõningate täiendavate puhastusetappide kasutuselevõtule. See nõuaks aga täiendavaid ressursse.

Soolikaoja setete puhastamisel tuleb tegutseda targalt, silmas pidades, et setete ülesanne on nitraatide looduslik lagundamine. Tiikide setted on väga erinevad. Kõrgmaa sõnul peab mõtlema, kuidas muda sees toimivate bakterite tegevust toetada, et tekiks tasakaal ja liigsed ained setetes laguneksid.

Eesti Keskkonnauuringute Keskusel on kavas võtta võimalikel jääkreostusaladel setteproovid ja hinnata nende toksikoloogia, et pakkuda välja, mida nende aladega edasi teha. Põhjavee reostusaladel tuleb puuraugust või kaevust võtta veeproovid või rajada Eesti Geoloogiateenistuse abiga alale seirekaev. Projekti käigus on kavas rajada ka automaatseirejaamad, et veeprotsesse saaks kogu aeg  jälgida.

Soolikaoja avastusrada on avatud kõigile

Praeguse "LIFE IP Cleanest" projekti eesmärgiks on tuvastata Soolikaoja reostuskoormus ja survetegurid ning töötada välja reostuse vähendamise meetmed. Abilinnapea Andres Jaadla sõnul on kavas edasi minna LIFE programmi jätkuprojektidega, mille käigus hakatakse reaalseid silmaga nähtavaid töid Soolikaojal tegema.

Igal rakverelasel ja linna külalisel on võimalik juba praegu tutvuda Soolikaoja probleemidega Keskkonnaameti valmistatud  virtuaalsel avastusrajal. Rada tutvustab reo- ja joogiveega seotud põhitõdesid ning ka Soolikaoja rolli kõiges selles. Avastusrajaga ja virtuaalse mänguga saab tutvuda spetsiaalsel internetilehel. Raja äärde tulevad ka Avastusraja punkte märkivad viidad.

Keskkonnaministeeriumi juhtimisel toimuva Ida- ja Lääne-Virumaa veekogumite seisundi parandamise projekt LIFE IP CleanEST katab kokku 240 000 hektarit, hõlmates ühtekokku 574 km ulatuses vooluveekogusid ja ligi 160 000 hektarit rannikuveekogusid.

2018. aasta lõpus alanud projekt kestab kümme aastat ja selle kogumaksumus on ligi 16,7 miljonit eurot. Euroopa Komisjon rahastab projekti 60 protsendi ulatuses, Eesti 40 protsendiline omaosalus rahastatakse SA KIK ja riigieelarve kaudu. Eesti Rahvusringhääling on projekti meediapartner. Täiendavat infot leiab projekti kodulehelt.