Teadlased taastavad põlevkivitööstuse jääkidest mürgiseks muutunud Virumaa jõgesid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Põlevkivitööstus Ida-Virumaal on aidanud kaasa Eesti arengule, kuid on samas jätnud suure jalajälje meie loodusele. Praeguseni pole me lahti saanud mineviku taagast, mis on jäänud Virumaa vetesse. ERR jälgib, kuidas teadlased ja keskkonnahoiuorganisatsioonid asuvad puhastama Virumaa jõgesid.

Erra jõgi on üks sellistest, millesse terve nõukogude aja lasti valimatult põlevkivitööstuse jääke. "Osoon" ja ERR Novaator jälgivad, kuidas LIFE IP CleanEST projekti raames Erra jõge ning teisi Ida- ja Lääne-Virumaa jääkreostusobjekte puhastama asutakse.  

Viru alamvesikond hõlmab koos rannikumere ja Narva veehoidlaga 19 protsenti Eesti territooriumist. Suure inimtegevuse mõju tõttu on heas seisundis veekogusid vähe. Pigem on vete seisund kesine, halb või isegi väga halb.

Põlevkivi töötlemist alustati juba iseseisva Eesti ajal. Nõukogude ajal tootmismahud kasvasid, kogu tootmine muutus intensiivsemaks. "Aga keskkonnahoid ei olnud teema, keskkonnakahjusid ei arvestatud. Jõgi oli lihtsalt võimalus asjadest vabaneda," märgib keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Olav Ojala. 

Vaata ja loe galeriist, milline keemiline kompott Erra jõe pigiväljadel tegelikult on: 

Vaata videost, kuhu on Erra jões jäänud pidama loodusesse lastud saaste:

"Vette leostuvaid ühendeid on palju rohkem," ütleb Olav Ojala. "Niimoodi kõik see, mis siin on, vaikselt ka vette oma väikseid mürgikesi annab. Iga ilmamuutusega tuleb siit rohkem välja ja suurveega kandub kõik see edasi."

Eesti Keskkonnauuringute keskuse spetsialist Vallo Kõrgmaa sedastab, et suvisel ajal on see kõik puhas pigiväli. "Põhimõtteliselt ma seisan pigi peal. Vaikselt-vaikselt vajub, aga suvel päikesepaistelise ilmaga tuled ja jäädki siia kinni," kirjeldab Kõrgmaa.  

Siinsamas kõrval on maja, siin elavad inimesed. Selle reostuse keskel. 

CleanEST projekti tarvis võtavad teadlased ja keskkonnaametnikud nii vee kui ka setteproove, et analüüsida, mida selle jõe vesi ja pinnas sisaldavad. Nii on võimalik kirjeldada, kas see sete on vees elutsevatele organismidele mürgine või mitte. 

"Tegelikult täna sain just viimase ringi tulemused teada ja me juba teame, et Erra jõgi on siinkandis juba niivõrd mürgine, et põhimõtteliselt organismide surevus selle sette sees on sada protsenti," ütleb Kõrgmaa. 

Kohalikud inimesed teavad rääkida, et kui sellesse jõkke satud, on päev rikutud - oled üleni must pikaks ajaks. "Olen kuulnud juttusid, et kui lapsed ilma loata siin ujumas käisid, olid pärast üleni nagu masuudikihiga kaetud. Puhtaks saadi näiteks võiga pestes, sest süsivesinikud lahustuvad rasvades," jutustab Olavi Ojala. 

Mõni kohalik elanik käib praegugi ujumas "Kui ikka väga palav on, siis tuleb ju minna. Aga õlilaigud ujuvad ümber ja lõhn ei ole väga meeldiv," nendib Lüganuse küla elanik Laila Meister.

Seal on polüaromaatseid süsivesinikke, vähki tekitavaid ehk kantserogeenseid aineid, naftasaadusi ja ka raskemetalle, mis küll jäid siiski normipiiresse. 

Algab salajõgi, otse põhjavette

Ühel kohal kaob Erra jõgi äkitsi maa alla ära. Olav Ojala kirjeldab, et tegu on karstinähtusega, kus pinnavesi lihtsalt kaob maa alla ära. Ja ühes sellega liigub maa alla ka reostus. Otse põhjavette. 

Teist nii mürgist jõge, just oma setete poolest mürgist jõge Eestis ei ole. Selle settes peaaegu mulda ei ole, selle asemel on õli. Legend räägib, et kunagi aastate eest olla jõelõik põlenud, sest selle pinnal oli nii palju õli. 

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõuniku Olav Ojala sõnul olid kohalikud jõed enne intensiivset põlevkivitööstust väga lõherikkad. Erra jõgi voolab edasi Purtse jõkke ja Purtse jões on ka lõhelistel väga tugev ülesrändepotentsiaal. Samas voolab sellest jõest sisse mürgiseid ühendeid.

CleanEST projektiga proovitaksegi muu hulgas ära koristada jääkreostus Erra jõel Uhaku karstialapiirkonnas, et siit enam vette ohtlikke aineid ei leostuks. Selleks kooritakse ekskavaatoriga ära nähtavad pigilaigud ja bituumenilaigud. Kui naftasaadused ja muud mürgised ühendid on liikunud sügavamale pinnasesse, siis kaevatakse välja ka see osa. 


Video: kuidas käib reostuse eemaldamine?

Viise, kuidas reostust eemaldada, on erinevaid. Näiteks Pahnimäe jääkreostusobjektil töötatakse välja ja katsetatakse sellist puhastustehnoloogiat, kus pinnast ära ei viidagi. Selleks juhitakse maapealsest konteinerist maa alla peened aukudega voolikud, transiittorud, mida mööda pumbatakse vett reostunud ala ühte ossa.

Teisest osast pumbatakse see mööda torusid jälle välja. Konteineris paiknevad pumbad vee ringluse tekitamiseks, puhastusseadmed ja dosaatorid, mikroobide ja neile vajalike toitainete suunamiseks pinnasesse. Sama vett kasutatakse korduvalt, vajadusel pannakse puhast vett juurde, kuni reostus on eemaldatud.


Erinevatel viisidel on Eestis jääkreostuse objekte likvideeritud enam kui sada. Viru alamvesikonna puhul on eesmärk saada vee kogumid heasse seisundisse, et seejärel oleks võimalik vette taasasustada kalu. 

Suuremas plaanis on jõgede tervis oluline kasvõi selleks, et selle kõrvale saaks teha näiteks matkarada. Olav Ojala sõnul pole ju mõtet teha matkarada jõe kaldale, kust ei saa võtta vett tee keetmisekski. 

Loodus tuleb reostusega toime, või siis mitte

Nõukogude ajal usuti, et loodusel on loomulik taastumis- ja puhastumisvõime. Paraku näitavad aastakümned hiljem tehtud uuringud, et nii see pole ning Erra jõe puhul on reostus lihtsalt jõe põhja kapseldunud. 

"See kuri, mis kunagi on tehtud, et seda nagu heastada on ikka väga-väga keeruline ja loodame, et enam ei tehta halbu asju, et hoiame sellel ka silma peal," mõtiskleb proua Laila Meister. "Ega see jõe puhastamine päris võimatu ju pole ka, kui juba otsast on pihta hakatud, küll ta siis lõpuni valmis saab. Teie hoiate pöialt, mina hoian pöialt ja ma kindlasti näen seda oma silmaga. Ja saan ujuda."

Euroopa Komisjon rahastab CleanEST projekti, et parandada Virumaa veekogude seisundit. Veekaitselised eesmärgid näevad aastaks 2027 ette veekogumite hea seisundi saavutamise, siis selle projektiga on meil Ida- ja Lääne-Virumaal kaetud kolmkümmend kaheksa veekogumit, millest hinnanguliselt pooled on täna halvas seisundis.

Looduse jaoks tähendab see, et veekogud peavad taas muutuma elamiskõlbulikeks kaladele. Inimeste jaoks aga seda, et jõgedes saab taas ujuda, ilma et pärast peaks end võiga pesema.


Mida projektiga parandatakse?

Lääne-Virumaal juhitakse sadevett ja heitvett läbi Rakvere linna voolavasse soolika ojja, mida rahvasuus on nimetatud ka solgi neevaks. Projektis on plaan uurida, kuidas selle seisu parandada ja inimmõju vähendada, nii et kasutus säiliks. 

Rakvere külje all Pahnimäel on asfaltbetoonitehases läbi nõukogude aja põlevkiviõli maasse imbunud, mis reostab tänaseni pinna ja põhjavett. Projektis on plaanis see reostuskolle ohutuks muuta, nii et pinnast siit ära ei viidagi.

Endise Kohtla-Nõmme rehvide remonditehase territooriumilt eemaldatakse umbes 1200 tonni õliseguseid jäätmeid ja saastunud pinnast.


Virumaa veekogumeid uuringute ja tegevustega parendav projekt LIFE IP CleanEST kestab kokku 10 aastat ja selle kogumaksumus on ligi 16,7 miljonit eurot. Projekt katab kokku 240 000 hektarit ja hõlmab ühtekokku 574 km ulatuses vooluveekogusid ja ligi 160 000 hektarit rannikuveekogusid.

Projektis on 24 partnerit, kelle hulgas on ka Eesti Maaülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Korraga kasutatakse nii uuringuid teaduse jaoks kui ka teaduspraktikat mujalt, et saada omakorda praktilisi teadmisi, kuidas veeseisundit taoliste reostuste korral parandada.

Keskkonnasaade "Osoon" ja ERR Novaator hoiavad selle aja jooksul projekti tegemistel silma peal ning vahendavad tulemusi ka vaatajatele ja lugejatele.

Vaata 13. jaanuaril eetris olnud "Osooni" erisaadet "Virumaa veed puhtaks":

 

Kuula samal teemal 16. jaanuari Vikerraadio saadet "Reporteritund", kus teiste hulgas saab sõna ka Kiviõli Keemiatööstuse esindaja:

 

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: