Teadlased uurivad, kuidas muuta Kirde-Eesti jõed taas kalarikkaks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Viru alamvesikonna pinnaveekogumid ja nende seisund
Viru alamvesikonna pinnaveekogumid ja nende seisund Autor/allikas: Keskkonnaagentuur

Eesti jõgedel on loendatud kokku üle 1000 paisu, millest ligi 75 protsenti on kaladele ületamatud. Suure kalapotentsiaaliga Kirde-Eesti jõgedel uurivad teadlased kalade liikumist ja võimalusi rändetakistuste eemaldamiseks.

Eesti Rahvusringhääling jälgib keskkonnasaate "Osoon" meeskonnaga 10 aasta jooksul ulatuslikku projekti LIFE IP CleanEst, mille eesmärgiks on parandada Kirde-Eesti veekogumite seisukorda. Projekti algseisust valmis jaanuaris erisaade "Virumaa veed puhtaks":

Projekti põhiülesanne on põlevkivitööstuse jääkreostuse eemaldamine ja veekogude puhastamine. Sama oluline on ka jõeelustiku olukorra parandamine, kõrvaldades inimeste ehitatud rändetõkked.

Mis on paisutamine ja kuidas see jõge mõjutab?

Paisutusega tõstetakse vooluveekogusse ehitatud ehitise abil looduslikku veetaset rohkem kui 0,3 meetrit.

Kui osa paise on tänaseni kasutuses hüdroenergia tootmiseks, tööstusele jahutusvee tagamiseks, kalakasvatustes veevõtuks jne, siis uurem osa paisudest on kasutusest väljas, osaliselt lagunenud ning oma algupärast/ajaloolist funktsiooni ei oma. Jõgesid on paisutatud ka ilu pärast, et maja juures oleks kiirevooluline jõelõik. Lisaks inimtekkelistele paisudele rajavad rändetõkkeid ka koprad.

Iga selline paisutus mõjutab kogu jõe ökosüsteemi: muutuvad jõe füüsikalis-keemilised parameetrid, jõele iseloomulik taimestik, kalastik, hapnikurežiim ja veetemperatuur ning muutub jõe isepuhastusvõime. Jõgedele ehitatud paisud on kaladele ja muule vee-elustikule ületamatuks takistuseks, mis ei lase osadel liikidel pääseda koelmualadele ja teistel elupaikadele ning halvendavad seeläbi jõgede seisundit.

Vaata paisudest rohkem keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt:

Fookuses Kirde-Eesti jõed

Euroopa Liidu rahastatud LIFE IP CleanEst projektiga on Keskkonnaagentuur võtnud vaatluse Viru alamvesikonda kuuluvate veekogumite rändetõkked. Projekti piirkonnaks on põhjaranniku jõed Loobu jõest Narva jõeni ja Peipsi põhjaosas Alajõest Narva veehoidlani.

Viru alamvesikonna pinnaveekogumid ja nende seisund Autor/allikas: Keskkonnaagentuur

Esimeses etapis hinnati üle kõik teadaolevad registrites registreeritud ja ka varasemates uuringutes kirjeldatud inimtekkelised paisud, mida oli 68 objekti 29-l jõel ja ojal. Keskkonnaagentuuri projektijuhi Timo Karki sõnul kõiki rändetakistusi eemaldada ei õnnestu, kuid prioriteetsemate väljavalimiseks ning edasiste otsuste vastuvõtmiseks peab pidama läbirääkimisi paisuomanikega ning tegema ka põhjalikke teadusuuringuid kalade liikumise kaardistamiseks.

Inimsilmale ilusad paisud vajavad loodusliku kalaelu taastumiseks erinevaid lahendusi

Vana veskipais Alajõel on tänaseks kasutusest väljas, kuid maakividest, puidust ja betoonist säilinud 0,8-meetrine pais takistab jätkuvalt kalade liikumist nii üles- kui ka allavoolu. Pais on osaliselt lagunenud, kuid endiselt raskesti ületatav. Alajõgi ei kuulu lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, kuid see on esimene takistus Peipsist jõkke siirduvatele kaladele. Pais on kergesti eemaldatav ning maaomanik esimesel kohtumisel paisu lammutamise vastu ei olnud.

Tamme pais Alajõel Autor/allikas: Keskkonnaagentuur

Unukse pais Pada jõel on üks mitmest rändetakistusest, mis on Pada jõel säilinud. Tegemist on betoonist konstruktsiooniga, mis on ühes tükis ja mille eemaldamine on kergesti teostatav. Paisul sihtotstarve puudub, kuid säilinud 0,65 meetri kõrgune aste on kaladele suureks takistuseks. Paisu vahetus läheduses, umbes 100 meetri kaugusel on rändetakistusteks ka kaheharuline maanteetruup, mis tekitab astangu ja teatud vooluhulkade korral on kaladele raskesti ületatav või ületamatu.

Unukse pais Padajõel Autor/allikas: Keskkonnaagentuur

 

Unukse truubid Pada jõel Autor/allikas: Keskkonnaagentuur

 

Võsu jõel asuv Mere pais, mis asub suudmest 1,8 km kaugusel ning seega suurem osa jõest, on siirdekaladele ligipääsmatu. Tegemist on vana veskipaisuga, mis on kasutusest väljas. Pais on säilinud ning seda on täiendavalt kindlustatud liivakottide ja plaatidega. Paisul sihtotstarve puudub.

Võsu jõel asuv Mere pais Autor/allikas: Keskkonnaagentuur

Samas leidub veel paise, millel on funktsioon. Näiteks Püssi pais Purtse jõel on vajalik kohalikule tehasele, mis saab paisjärvest vajaliku jahutusvee ja tulekustutusvee. Tudulinnas on toimiv hüdroelektrijaam. Kui Püssi paisu puhul on olemas võimalikud lahendused, kuidas tagada kalade vaba läbipääs, siis Tudulinna paisu puhul efektiivsed lahendused hetkel puuduvad. Probleemiks on ka Kunda jõel asuvad paisud.

Püssi pais Purtse jõel Autor/allikas: Keskkonnaagentuur

 

Rannapungerja jõel asuv Tudulinna pais Autor/allikas: Keskkonnaagentuur

 

Aravuse pais Kunda jõel Autor/allikas: Keskkonnaagentuur

 

Selliseid probleemseid paise on palju nii suurematel jõgedel kui ka väiksematel ojadel. Keskkonnaagentuuri projektijuht Timo Karki sõnul saab Ida- ja Lääne-Virumaa näitel öelda, et umbes viiendik paisudest omavad funktsiooni – peamiselt hüdroenergia tootmiseks ja kalakasvatuste jaoks. Samas tuleks ka olemasoleva funktsiooniga paisudel tagada kalade rändevõimalused, kui paisud asuvad riiklikult tähtsatel siirdekalade jõgedel.

Parim lahendus on takistuse likvideerimine, sest see on tulevikus hooldusvaba ning paisjärve eemaldamisega taastub ka seni paisjärve all olnud jõelõik. Teine variant on rajada kalapääs, mis paraku alati ei ole võimalik ruumipuuduse või suurte kõrguste vahe tõttu või mõnel muul põhjusel.

Kõik kalapääsud ei ole ka 100-protsendiliselt toimivad ning need eeldavad, et paisu omanik tagab ka kalapääsule piisavas koguses vett. Kui paisu lammutada ei ole võimalik, siis efektiivsemad kalapääsud on looduslähedased kalapääsud: tehiskärestik, möödaviik-kalapääs, kalaramp.

möödaviik-kalapääs Sillaoru paisu juures Purtse jõel Autor/allikas: Keskkonnaagentuur

 

Kalade seisundi ja liikumise hindamiseks tuleb neid seirata ja kalamehed saavad teadlasi aidata
Keskkonnaagentuur teostab koos Eesti Loodushoiukeskuse kalauurijatega kalastiku seiret mitmel Kirde-Eesti jõel. Töödega alustati 2019. aastal ning tööd jätkuvad kuni 2024. aastani. Eriti oluline on kaitsealuste liikide ja nende võtmeelupaikade seisundi hindamine. Seirel kasutatakse nii traditsioonilisi teaduspüügivahendeid kui ka kaasaegset biotelemeetriat.

Purtse jõest teaduspüügil püütud lõhe, kes koeb ja kelle noorjärgud elavad kärestikul Autor/allikas: Keskkonnaagentuur
Alajõest püütud vingerjas, kelle jaoks on hädavajalikud loodustekkelised mudased ja taimestikurikkad kaldavööndid Autor/allikas: Keskkonnaagentuur

Info kogumiseks on oluline koostöö nii harrastus- kui kutseliste kaluritega. Ühe seireviisina kasutatakse plastikmärgiseid. Seirepüükide käigus märgistatakse kalad spetsiaalsete plastikmärgistega, et kalastajad saaksid teada anda taaspüükidest ja seeläbi osaleda andmete kogumises.

Plastmärgised kaladele Autor/allikas: Keskkonnaagentuur
Märgistatud ahven Autor/allikas: Keskkonnaagentuur


Keskkonnaagentuur palub märgisega kala tabamisel registreerida püügi aeg, koht, kala liik, pikkus ja kaal ning see kala vabastada. Soovitav on teha kalast ja märgisest pilt. Kui kala elusalt vabastada ei ole võimalik, siis palutakse märgised tagastada projektipartneri RMK Põlula kalakasvatuse aadressile.

Telemeetria on hea võimalus jälgida kalade liikumist jões detailsemalt. Selleks varustatakse kalad individuaalsete akustiliste saatjatega ning jõkke paigaldatakse signaalide vastuvõtjad, mis registreerivad saatjaga varustatud kalade liikumisi.

Lisaks automaatjaamadele toimub kalade asukoha otsimine ja registreerimine ka käsijaamadega. Telemeetrilised uuringud võimaldavad välja selgitada kalade elupaigaeelistusi ning rändemustreid. Ka saab telemeetria abil hinnata rännete ulatust ja rändetõkete mõjusid.

Akustilised saatjad, mis paigaldatakse kaladele seire eesmärgil Autor/allikas: Keskkonnaagentuur

Kalade käitumise kirjeldamiseks ja veeparameetrite mõõtmiseks kasutatakse erinevaid logereid, mis paigaldatakse jõgedesse. Loodushuviline võib seadme kogemata leida, seega palub Keskkonnaagentuur selle võimalusel leitud kohta tagasi asetada ja teatada mobiiltelefoni numbril: 506 2369.

Seireseadmed Autor/allikas: Keskkonnaagentuur

Kalastiku seiret teostatakse Narva jõe ülemjooksul, Peipsi järvest Narva veehoidlani ja alamjooksul, Narva linnast Narva-Jõesuuni. Lisaks Narva jõel tehtavale seirele, tehakse kalastiku seiret ka nendel jõgedel, kus on plaanis likvideerida rändetakistused. Üheks olulisemaks ja suure kalastikulise potentsiaaliga jõeks on Purtse jõgi, kus on tõsiseks  probleemiks  Püssi pais.

Keskkonnaagentuuri projektijuhi Timo Karki sõnul on käimasolev seire juba näidanud, et merest kudema rändavad jõesilm ja lõhelased tõusevad kuni Püssi paisuni. Sealt ülesvoolu asuvate heade elupaikade avastamiseks ja kasutuselevõtuks on Püssi paisu eemaldamine projekti üks prioriteete. Lisaks tehakse seiret Loobu jões koos mitme lisajõe ja ojaga, Võsu jões, Alajões, Pada jões, Selja jões, Kunda jões ja Udriku ojas.

Projekti käigus hinnatakse ka varem rajatud kalapääsude toimivust ja tehtud tööde mõjusid kalastikule. Seetõttu tehakse kalastiku seiret lisaks eelpool nimetatud veekogudel ka Sõmeru jões, Toolse jões, Vainupea jões, Mustoja jões ja Vetiku ojas. Paisjärvedesse ja kalateedele paigaldatakse veetaseme- ja hapnikuandurid, mis annavad olulist infot selle kohta, kas ja kui palju kõigub veetase kalapääsudel ning kui kõrge on temperatuur ja hapnikusisaldus paisjärvedes. Projekti II pooles hinnatakse projekti käigus rajatud kalapääsude toimivust.

Hea näide paisu eemaldamise järel kalaelu taastumisest juba olemas

Sindi paisu lammutustööd Autor/allikas: Keskkonnaagentuur


2018 sügisel algasid aastakümneid vaidluse all olnud Sindi paisu lammutustööd Pärnumaal. Keskkonnaagentuur on öelnud, et Pärnu jõgi on suurima potentsiaaliga lõhejõgi Eestis, kuid paisu tõttu said lõhed kasutada vaid 1% jões olevatest elupaikadest. Nüüd on rändeteed taas avatud, paisu asemel kärestik ning jõesilmu, kes on väga tundlik isegi sentimeetrise takistuse suhtes, on nähtud mitmetes ülesvoolu jäävates jõgedes.

Vaata "Osooni" lugu kalaelust pärast Sindi paisu lammutamist:

Keskkonnaministeeriumi juhtimisel algas 2018. aasta lõpus ligi 16,7 miljonit eurot maksev ja 10 aastat kestev veekogumite seisundi parandamise projekt LIFE IP CleanEST. Projekti raames keskendutakse Ida- ja Lääne-Virumaa pinna- ja põhjaveekogumite seisundi parandamisele ning analüüsitakse võimalusi, millega nende seisund paremaks muuta. Projekti üks partner on ka Eesti Rahvusringhääling. Täiendavat infot leiab projekti kodulehelt.

Logod. 
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: