Inimmõjust on jäänud puutumata vaid murdosa Eesti ojade ja jõgede säng
Tartu Ülikooli zooloogia osakonna vooluveekogude ökoloogia nooremteadur Jürgen Karvak rääkis saates "Ökoskoop", et Eestist naljalt kogu ulatuses inimmõjust puutumata oja või jõge ei leia. Enne nende taastamist tuleb aga alati selgeks teha, mida üritatakse sellega saavutada.
"Neid on kogu Eestis suures ulatuses ümber kujundatud. Meil on umbes tuhat paisu, mis takistavad jõevoolu. Vähemalt 40 protsenti ojadest ja jõgedest on sirgeks kaevatud. Sirgeks kaevamisega on tekitatud uus säng ning sellega kaasnevalt on ka kaldamets maha raiutud, mistõttu on seal noor ja väheliigiline kooslus ümber," ütles ta.
"Sellised ühetaolised kooslused mõjuvad negatiivselt kõikide teiste liikide arvukusele," lisas Karvak.
Ta selgitas, et vooluveekogude seisundit mõjutavad peamiselt neli inimmõjuga seotud tegurit. Esmalt paisutamine ehk vaba voolu takistamine, kuivendamine ja sirgendamine, mis muudavad veerežiimi, kolmandaks kalda ja ümbritseva metsa muutmine ning neljandaks põldudelt vette jõudvad liigsed toitained ja taimekaitsevahendid. Kõik need mõjutegurid on omavahel tihedalt seotud ja võimendavad üksteist.
Eesti tuhandest paisust on 75 protsenti kaladele ületamatud. Umbes 40 protsenti mõjutavad oluliselt kalastiku, põhjaloomastiku ja taimestiku seisundit.
Linnamäe paisjärv tuleb likvideerida
Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhataja Kaili Viilma rääkis, et Jägala jõe seisundi parandamiseks tuleb Linnamäel paisutamine lõpetada. Keskkonnaameti vastava eelnõuga, mis lõpetaks Linnamäel paisutusloa, saab tutvuda mai esimese dekaadi lõpuni. Sellele järgneb avalik arutelu. "Me väga loodame, et me suudame Linnamäe puhul leida sarnase kompromissi nagu Sindi puhul," ütles Viilma.
Keskkonnamet teeb Viilma sõnul muinsuskaitseametiga koostööd. "Vahel on nii, et see loodusväärtus kaalub selle inimkätega loodud väärtuse üles ja seda loodust on vaja kaitsta ka inimese jaoks," ütles ta.
"Me võiksime ühiskonnana õppida prioriteetide seadmist. Meil on Eestis tuhatkond paisu, millest kolmandik pole saanud keskkonnaluba ehk need kahjustavad jätkuvalt keskkonda. Kui oleme oma tegevusega põhjustanud liikide ja elupaikade nii halva seisundi, peaksime mõtlema, mis on meile olulisem. Seetõttu oleme nõus kohtu seisukohaga, et keskkonnaargumendid, kui need on põhjendatud, kaaluvad üles kõik muud ilule, mugavusele, väikeste huvirühmade heaolule rõhuvad argumendid," sõnas Viilma.
"Jägala jõgi on unikaalne, sest ta tuleb klindilt alla või läbi ja ta oleks looduslikust kärestikuline. Selliseid vooluveekogusid Eestis, kus suures Soome lahes elavad lõhed koeksid, on pisut enam kui kümme ja nad on kasina kvaliteediga. Jägala jõel on olnud ligi 20 protsenti Soome lahe lõhede kudealadest," selgitas ta.
"Tegelikult ka kohus on leidnud, et selliseid tegevusi Natura 2000 aladel võib lubada ainult juhul, kui need sealseid loodusväärtusi ei kahjusta," rääkis Viilma.
Viilma märkis, et Natura alal erandite tegemiseks tuleb täita kolm tingimust. Lisaks ülekaalukale avalikule huvile peavad puuduma ka alternatiivid taotletavale tegevusele ehk energia tootmisele. Lisaks peab olema võimalik Natura aladele ehk loodusele tekitatud kahju piisaval määral hüvitada. Linnamäe paisu puhul sellist võimalust meil pole.
"Linnamäe toodab pisut üle 1 MW energiat, tuulikud on tänapäeval juba 6 MW võimsusega. Seega kogu toodetav hüdroenergia saaks kaetud ühe ainsa maismaatuulikuga," lisas Viilma.
Taastamistööd puudutavad ka mitmeid teisi jõgesid ja paise
Vooluveekogude taastamisega tegeleb Eestis ka Riigimetsa Majandamise Keskus. RMK veeelustiku spetsialist Sander Sandberg selgitas, et lisaks Jägalale on Eestis lahendamata veel mitmete suurte jõgede ja paisude probleemid. Näiteks on probleeme Kunda, Ahja ja Elva jõega. Koostöös keskkonnaametiga on hetkel RMK-l töös Pedja jõgi ja Keila jõgi joast ülesvoolu.
"Keila joast allavoolu on seis hea, paise seal ei ole. Joast ülesvoolu, keskjooksul Kohila kandis, on mitmeid paisrajatisi ees. Me ei räägi enam ainult nendest väärisliikidest ehk neist liikidest, mida püüavad kutselised kalurid, vaid ka looduskaitsealustest liikidest, kes vajavad ka jões neid rändeteid," kommenteeris ta.
RMK-l on plaanis mitmeid praktilisi töid. "Järgmise aastat tegevuste hulka kuulub ka kudealade taastamine, jõgedel erinevate elupaigatüüpide taastamine. Meie perspektiiv on vaadata jõge pikemalt ja laiemalt, et me ei tegeleks ainult ühe jõe punktiga," ütles ta.
"Kui saame kalad sellest ühest punktist üle rändama, tulebki vaadata seda jõge nii üles kui ka allavoolu, et seal oleks sobivad elupaigad, kudealad, ka toit nendel kaladel olemas. Läheneme laiemalt ja püüame positiivseid muutusi tuua kaasa ka kaldaalas, mis pakuvad elu- ja toitumispaika erinevatele lindudele ja putukatele," selgitas Sandberg.
LIFE CleanEST projekti kaudu püütakse parandada Ida-Virumaa veekeskkonda, mida mõjutab tänaseni eelmise sajandi põlevkivitööstuse reostus. Keskkonnagentuuri LIFE CleanEST projektijuht Annabel Runnel rääkis, et üks fookus on neil praegu Purtse jõgi. Registri järgi olnud sellel 12 paisu, millest praeguseks on alles viis. Suurim neist on Püssi pais, mis on kaladele ületamatu. "Püssi paisu puhul on projekteerimistöö kestnud pikalt, leidsime, et parim lahendus selles kohas oleks kärestik-kalapääs," rääkis Runnel.
Projekt seal vastuseisu kohanud ei ole. "Kõik asjaosalised ja huvirühmad on selle jõele parema lahendusega nõus olnud. See muudab jõge looduslikumaks, aga säilitab ka paisutustaseme," ütles ta.
"Kui vahepeal on Püssi pais olnud avatud olekus, siis eelmise aasta seire tulemused on näidanud, et silmu vastsed jõudsid ülemjooksule. See näitab, et elupaikade kvaliteet on jätkuvalt olemas. Selleks tulekski Püssi pais jäädavalt likvideerida selliselt, et vaba ränne oleks tagatud," lisas ta.
"Eelmisel aastal likvideerisime Purtsel juba talgute raames ülemjooksul ühe paisuvareme ja ühe suurema betoonobjekti, mis oli ka kaladele rändel tõkkeks," rääkis ta juba tehtud töödest.
Üks piirkonna murekoht on jätkuvalt tööstus, näiteks kavandatakse lähedusse tselluloositehast. "Seal plaanitakse võtta vett Ojamaa jõest ja see varustab ka Purtset veega. Seda kasutatud vett suunataks aga tagasi merre, mitte Purtse jõkke. Sellised plaanid vajavad kindlasti põhjalikku analüüsi, sest kogu Purtse jõgi oleks Ojamaast allavoolu sellest vee vähenemisest mõjutatud. Kannatada võib ka meie suur pingutus, mida me seni oleme teinud erinevate projektide raames," avas ta probleemi olemust.
Runnel tõdes, et Ida-Virumaal on tööstus jõgesid siiani mõjutanud ja mõjutab ka edaspidi. "Nii riik kui ettevõtjad saavad panustada, et see jõgi kui ökosüsteem säiliks ja see olukord taastuks sellest senisest reostusest," ütles Runnel.
Vooluveekogude taastamine toetab elurikkust laiemalt
"On positiivne, et vooluveekogude taastamisel tuleb osa elustikust päris kiiresti tagasi, näiteks kalad paisu eemaldamise järel. Tulemused vooluveekogude taastamisel võivad olla märgatavad üsna kiiresti, teatud liikide tagasitulek võib toimuda isegi aastaga. Loomulikult see mitmekesisema koosluse areng võtab aga kauem aega," selgitas Jürgen Karvak.
Ta selgitas, et vooluveekogude üleüldisest taastamisest rääkides tuleb teha selgeks, mida püütakse üldse saavutada. "Kas taastatakse mingit ajaloolist seisu, nagu näiteks mingi jõe vana sängi, hoopis mõne liigi head seisundit või mingi koosluse toimimist, et looduslikud loomuomased protsessid saaks toimida, näiteks vee isepuhastumise võime või toiduvõrgustiku toimimine," sõnas nooremteadur.
Karvak rääkis, et ekspertide hinnangud maailmas liiguvad sinna suunas, et eesmärk võiks olla just see looduslike funktsioonide toimimise taastamine. Sellega kaasnevad head tingimused elusorganismidele ja loodusliku mitmekesisuse suurenemine.
"Kui võtta mingi sirgeks kaevatud jõelõik, siis ei ole alati vaja seda tagasi looklevaks kaevata, sest see on ka väga suur häiring. See on väga kallis ja me suudame seda teha ainult väikese jõelõigu ulatuses," märkis Karvak.
Vahel piisab juba sellest, et sirgeks kaevatud pannakse jõkke puutüvesid ja kive. "Mõnes kohas aitame natuke kopaga kaasa ja see looduslik jõevool juba taastab ja tervendab seda lõiku ise. Niimoodi me saaks maastikus palju suuremas ulatuses muudatusi teha. Me peame valima mingid sellised vahendid, mis lasevad sellel rikutud loodusel ise taastuda ajapikku," leidis nooremteadur.
LIFE IP CleanEST on veemajanduse integreeritud projekt, mis keskendub Ida- ja Lääne-Virumaa veekogumite seisundi parandamisele.
Loe lisa LIFE IP CleanEST kodulehelt.
Toimetaja: Marit Valk, Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Ökoskoop"