Süsinikuneutraalne majandus nõuab uusi tehnoloogiaid paljudes valdkondades ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1568207640000 | amCalendar}}
Foto: Priit Mürk/ERR

Selleks, et liikuda süsinikuneutraalse majanduse poole, peaks Eesti võtma kasutusele uusi tehnoloogiaid väga paljudes eluvaldkondades. Tehnoloogiaid, mida arendavad meie ülikoolid, tutvustati poliitikutele ja ettevõtjatele mõeldud kliimaneutraalsuse konverentsil.

ERR Novaator tegi lühikokkuvõtted osadest konverentsil kõlanud ettekannetest.

Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere: "On unikaalne võimalus esitada peaministrile, tema ajutrustile ja poliitikategijatele lahendusi."

Tarmo Soomere Autor/allikas: Eesti Teaduste Akadeemia

Kliima on matemaatilise statistika kategooria, mida iseloomustatakse statistiliste parameetrite kaudu. Kliima muutub, on pidevalt muutunud minevikus, muutub praegu ja muutub ka tulevikus. 

Eesti probleem ei ole niivõrd kliimamuutused, vaid see, et meil jääb järjest väiksemaks teadlaste ring, kes on matemaatiliste ja statistiliste mudelite osas pädevad, sedastas Soomere. Mis muutub, kui kiiresti muutub ja kas selle taga on inimene või mitte, seda ei oska me selgelt praegu öelda. 

Minevikus on kliimat võetud kui tingimuste kompleksi, mida võeti kui ilmanähtusi, mida oli vaja inimestel elamiseks ning tootmiseks. 

Siis hakati seda võtma kui statistiliselt iseloomustavat kompleksi, sellel polnud poliitilist mõõdet. 

Nüüd on kliimamuutuste analüüs ja prognoos muutunud raevuka poliitilise võitluse areeniks, kust teadlased tahaksid sootuks eemale hoida. Seda põhjusel, et teadus toetub faktidele, mitte arvamusele või tundmisele, kas kliima muutub või mitte. 

Kliima taga on palju määramatust ka selles, mida me teame või ei tea. Kliima on kompleksne teema, kus ühest ja lõplikku fakti on ka andmetele tuginedes keeruline välja tuua, nentis Soomere. 

Selles olukorras on Soomere hinnangul parim vaid teha otsuseid, mis tuginevad teadusliku meetodiga saadud infol - puudutagu see muutuste analüüsi, kohanemist või tehnoloogiat. 

"Iga uue tuuliku või muu seadme ülespanemine võtab ära osa meie loodusest või merepõhjast - kui palju ruumi on meil ära anda?"

Soomere tõi välja, et teadlaskonnal ja ekspertidel on uut tüüpi lahendused, mis pärinevad Eestist või on siin kasutusele võetud. Ideaalis tahaksime demonstreerida lahendusi ja võib-olla välja valida 1 või 2 sellist, mis lükkaksid liikuma kivi, mis muudaksid kogu maailma. 

"Kliimamuutuste üle on palju kakeldud. Täna on unikaalne võimalus esitada peaministrile, tema ajutrustile ja poliitikategijatele lahendusi."


Peaminister Jüri Ratas: "Kliima muutub ja selle tagajärgi on tunda nii Eestis, Euroopas kui maailmas."

Jüri Ratas Autor/allikas: Eesti Teaduste Akadeemia

"Kliima muutub ja selle tagajärgi on tunda nii Eestis, Euroopas kui ka maailmas," alustas Jüri Ratas. Praeguses tempos jätkates kasvab maakera temperatuur veelgi rohkem kui ta seni on kasvanud. Ta esitas rea fakte nii Pariisi kliimakokkuleppest kui ka kliimaneutraalsuse kontekstis kõlanuid ning viitas, et noortes protestiliikumist tekitanud kliimamuutuste vastu võitlemises peavad otsustavaid samme tegema nii poliitikud kui ka teadlased, keda noored oma protestidega soovitavad kuulata. 

Peaminister juhtis tähelepanu, et kliimakriisi lahendamisel tuleb lahendada ka probleeme sotsiaalvaldkonnas ja majanduses. "Ma ei ole sugugi kindel, et arutelud uue põlvkonna tuumaenergia kasutamise üle saavad olema lihtsad, siiski nõu selle kõige üle, meil pidada tuleb," sedastas Ratas. 

Säästlikele ja keskkonnasõbralike lahenduste poole liikumine puudutab ka põllu- ja metsamajandust ning toidutootmist, aga ka Euroopa kõige saastavama autopargi omamist.


Ettekanne kliimamuutuste mõjust inimeste tervisele, professor Patrick Goodman, Technological University Dublin

Prof Patrick Goodman kliimakonverentsil Autor/allikas: Eesti Teaduste Akadeemia

Professor Goodman tõi välja erinevad kliimamuutuste aspektid ehk kuidas kliimamuutused ja nendega seotud tegevused toovad kaasa kõrvalmõjusid, näiteks inimeste tervisele. Neile tuleb samuti keskenduda ja püüda neid ette näha. Toome siin välja mõne näite:

  • Eesti on nahavähi esinemise sageduselt maailmas 20. kohal. Kliima soojenedes hakkab nahavähki esinema aasta-aastalt järjest enam ning seda trendi on ka juba praegu näha. 
  • Rohkem hakkab esinema allergiaid, iseäranis ambroosia perekonda kuuluvate taimede õietolmu vastu allergiate esinemise suurenemist on näha juba praegu. 
  • Prof Goodman tõi ka näiteid hea eesmärgiga tehtud asjades, millel on aga olnud negatiivsed kõrvalmõjud. Näide Iirimaalt: naftakriisi ajal hakati kasutama rohkem kivisütt, mille tõttu kasvas õhusaaste. Õhusaastega seotud haigustesse sureb Iirimaal aastas u 2000 inimest, Eestis on see hinnanguliselt 200 inimest. Õhusaaste vähendamisega saab vähendada ka tervisekulusid. 
  • Majad on soojustatud, kuid tulemusena on majad suviti liiga soojad ja selleks tuleb majadesse paigaldada jahutusseadmed, mis omakorda tarvitavad ohtralt energiat. 
  • Kuumalainete ja üleujutuste tõttu on loodud hoiatussüsteemid, kuid ka nendel võivad olla kõrvalmõjud. Näiteks Prantsusmaal andis kuumalaine hoiatussüsteem kuumalaine hoiatuse, mistõttu tarvitas osa inimestest jällegi liigselt vett ning said neerude ülekoormuse tõttu tervisehädasid. 
  • Euroopas toodab inimene aastas oma toidutarbimisega (arvestades siia sisse toidu tootmiseks ehk loomade kasvatamisel ja põllumajanduses tervikuna tekkiva CO2) kaks tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti. Toitumisharjumuste muutmisega oleks võimalik 17 protsenti seda süsinikuheidet vähendada ning vähendada ka südameveresoonkonna haigusi. See ei tähenda punasest lihast loobumist, vaid lihtsalt vähem liha söömist.

Ettekanne kliimamuutuste sotsiaalsetest aspektidest, professor Atte Korhola, University of Helsinki

Professor Korhola pidi oma ettekandes rääkima kliimamuutuste sotsiaalsetest aspektidest, kuid keskendus kogu probleemi komplekssusele laiemalt.

Temperatuurid kasvavad ja selle kasvu tempo on suurenenud neljast seitsme korrani. Ja see kiireneb iseäranis just põhjapoolsetel laiuskraadidel. See toob lisaks kliima- ja loodusemuutustele kaasa terve rea sotsiaalseid probleeme. Tõenäosus, et Põhja-Jäämerel ja Arktikas jää täielikult kaob, muutub üha reaalsemaks. 

Kõik see mõjutab mitte ainult keskkonda, vaid ka sotsiaalset elu ja turvalisust. Küsimus meie jaoks on muidugi selles, et kui meil on tulevikuks selline stsenaarium, et me pole suutnud kliimaprobleemi lahendada, sest tegu on riukaliku (wicked) probleemiga - see on traditsioonilistest probleemidest, millel on väga palju võimalikke tulemeid. Kui räägime näiteks kasvuhoonegaaside tekkest, siis need on vaid kolmandik kliimasoojenemisest. 

Riukalikule probleemile on omane ajaga võidujooks, pole keskseid vastutajaid ja otsustajaid. Riukalikuks teeb probleemi tema väga paljude erinevate valdkondadega seotus: see on atmosfääri, rahvastikukasvu, majanduse, tarbimise, tehnoloogilise arengu, loodusressursside lõplikkuse, võrdsuse, teaduse, saaste, sotsiaalne, kommunikatsiooni ja võrdsuse probleem.

Me elame ajastus, kus muutustes domineerivad inimesed, sedastas Korhola. Me elame ajastus, kus anname aru, et mitte kõik, kuid suur osa võib olla inimmõjuline.

Näiteks energiatootmisest rääkides võib öelda, et kliimaprobleemi tekitajad on need riigid, kes kõige enam energiat toodavad ja selle kaudu kõige rohkem saastavad. 

ÜRO tasemel räägitakse vähem sellest, et saastavaimate riikide tooteid tarbivad sootuks teised riigid kui neid tootvad riigid. Kuid tekib küsimus - kes siis tegelikult saastab? Kas see, kes toodab, või see kes tarbib?

Kaupade liikumised tootjariikidest tarbijariigkidesse. Suurimad tarbijad on Euroopa ja USA, tootja aga Hiina. Autor/allikas: Eesti Teaduste Akadeemia

Tootmine ja selle taga olev tarbimine nõuab pidevalt rohkem ja rohkem energiat. Küsimus on, millest seda toodetakse.

Kuigi võidakse nõustuda, et uusi taastuvenergia tehnoloogiaid tuleb arendada ja kasutusele võtta, kuid arvestada tuleb ka sellega, et praegu kasutuses olevad fossiilkütusel tuginevad jaamad on üsna uued. See tähendab, et need töötavad veel aastakümneid ning seega ei vähene ka fossiilsete kütuste kasutamine energia tootmiseks. Iseäranis on seda näha näiteks Hiinas, kes on üks suuremaid tootjaid maailmas.


Ettekanne süsinikdioksiidi sidumisest ja kasutamisest, akadeemik Jaak Aaviksoo, Tallinna Tehnikaülikool

Jaak Aaviksoo alustas oma ettekannet sõnumiga, et üleskutsetest, mis kutsuvad kohe süsinikuemissiooni täielikult lõpetama ei vii tegelikult eesmärgini. Tuleb otsida tehnoloogiaid, mis energiatootmisel CO2 emissiooni vähendaksid ning teiselt poolt tuleb leida viise, kuidas siduda süsinikku atmosfääris. 

Kogu kliimasoojenemist piltlikustas Aaviksoo metafooriga: "CO2 on nagu kasukas, millele lisame maailmas "vatti" 40 gigatonni aastas, 20 megatonni Eestis. Et mõista kui palju on tonn süsinikku, siis kujutage ette kuupmeetrit vett - see ongi tonn. Just sellise kiirusega toodame juurde CO2-e." 

Ajaloolises skaalas ei ole see katastroofiline: süsinikdioksiidi on atmosfääris Maa ajaloos olnud ka rohkem, kuid noil aegadel ei ole Maal elanud inimesed. 

Süsinikuneutraalne majandus, täpsemalt süsinikuneutraalne energeetika on see, mille poole tuleb liikuda, sedastas Aaviksoo. 

Meil ei piisa sellest, et piirame emissiooni. Peaksime suutma juhtida kasvuhoonegaaside emissiooni üleilmselt, aga see on täiesti uus väljakutse, sest see nõuab geoinseneeriat. Vajame insenertehnilisi lahendusi, et kontrollida kasvuhoonegaasidest tingitud kliimaprotsesse. Aaviksoo selgitas, mis on CCS ehk carbon capture and storage ehk süsiniku püüdmine ja salvestamine. 

Loodus püüab ja salvestab süsinikku näiteks fossiilsetesse kivimitesse ja soodes turbasse. Inimesel on selleks vaja eraldi tehnoloogiaid.  

Need tehnoloogiad üritavad süsinikku atmosfäärist kinni püüda, aga nende skaleerimine globaalselt jääb 10 000 korda alla sellele, mida meil vaja oleks, nentis Aaviksoo. "Praegu suudame püüda megatonne, aga vaja oleks gigatonne." 

Muidugi tuleb küsida, mis see maksab. Nende tehnoloogiate kasutusele võtmine nõuaks, et energia hind oleks praegusega võrreldes mitmekordne. Lisaks tuleks mõelda tehnoloogiatele, mis kasutavad CO2, materjalidest toiduainetööstuseni. 

Eestis on rida selliseid teadusrühmi, mis sellega tegelevad, üks neist töötab Tallinna Tehnikaülikoolis Michael Hitchi eestvedamisel. Ta on otsinud viise kaevandusjäätmete süsinikusidumiseks. 

Aaviksoo aga rõhutas, et teadlaste uuringutest üksi ei piisa: vaja on kasutada neid tehnoloogiaid majanduses ja see on juba riigi ja ettevõtluse otsustamise koht.


Ettekanne tuumajaamast, Henri Ormus ja Kalev Kallemets, Fermi Energia OÜ

Fermi Energia esindajad andsid ülevaate, kuidas uue põlvkonna tuumaenergia oma moodultehnoloogiaga võimaldaks järk- järgult üle minna CO2 emissioonita energia tootmisele. Teisisõnu sulgeda järk-järgult põlevkivienergial töötavaid tootmisjaamu ning asendada neid moodulite kaupa tuumajaamadega. 

See kõik nõuab aga lähiaastatel vähemalt 20 tuumaenergeetika inseneri, keda meil aga praegu pole. 

Mõistagi tekib küsimus tuumajäätmete hoiustamisest. Regulatsiooni järgi peab tuumajäätmed ladestama see riik, kes seda energia tootmiseks kasutas. See tähendaks Eesti jaoks, et need lahendused tuleb alles leida ja välja töötada. 

Uute, eriti suurte ja võimalike keskkonnamõjuga tehnoloogiate, näiteks tuumajaama puhul tuleb arvestada ka avalikkuse vastumeelsusega. Fermi Energia küsitluse kohaselt pooldaks või pigem pooldaks seda tehnoloogiat Eestis 51 protsenti inimestest.


Konverentsi ettekannete ülevaade

Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere tervitus

Peaminister Jüri Ratase avasõna

Ettekanne kliimamuutuste mõjust inimeste tervisele, professor Patrick Goodman, Technological University Dublin

Ettekanne kliimamuutuste sotsiaalsetest aspektidest, professor Atte Korhola, University of Helsinki

Ettekanne kliimamuutuste mõjust bioressursile põhjamaades, dr Kevin Parnell, Tallinna Tehnikaülikool, James Cook University, Townsville, Australia

Ettekanne Eesti kasvuhoonegaaside heitest, Janika Laht, keskkonnaministeerium

Ettekanne uutest puukahjuritest, dr Rein Drenkhan, Eesti Maaülikool

Ettekanne lehtpuude kasvu aeglustumisest, dr Arne Sellin, Tartu Ülikool

Ettekanne süsinikdioksiidi sidumisest ja kasutamisest, akadeemik Jaak Aaviksoo, Tallinna Tehnikaülikool

Ettekanne tuumajaamast, Henri Ormus ja Kalev Kallemets, Fermi Energia OÜ

Ettekanne põlevkivikeemiast, akadeemik Margus Lopp, Tallinna Tehnikaülikool

Ettekanne vesinikuenergeetikast, akadeemik Enn Lust, dr Ove Oll, Tallinna Tehnikaülikool

Ettekanne passiivmajadest, akadeemik Jarek Kurnitski, Tallinna Tehnikaülikool

Riigikogu fraktsioonide esindajate debatt ja kokkuvõte. Debatis osalevad Erki Savisaar (Keskerakond), Siim-Valmar Kiisler (Isamaa), Peeter Ernits (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond), Yoko Alender (Reformierakond), Jevgeni Ossinovski (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: