Eesti kliimateadlane annab seitse soovitust kliimamuutuste aeglustamiseks ({{commentsTotal}})

Rohkem kohaliku taimetoidu ja veidi vähem liha söömine aitab vähendada toidu kasvatamiseks kasutatava maa hulka.
Rohkem kohaliku taimetoidu ja veidi vähem liha söömine aitab vähendada toidu kasvatamiseks kasutatava maa hulka. Autor/allikas: SCANPIX/Sakala/Marko Saarm

Kliimamuutusi saab aidata pehmendada igaüks. Nippe jagab Eestist pärit kliimateadlane Annela Anger-Kraavi, Cambridge'i ülikooli kliimamuutuste majanduse vanemteadur ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni teadus- ja tehnoloogianõukogu aseesimees.

Kliimamuutused mõjutavad Eestis liikide väljasuremist, põldude saagikust, kahjurite levikut põldudel ja metsades ning erakorralisi ilmastikunähtusi, nagu näiteks kuumalainete ja tugevate tormide esinemissagedust. Muutused on piirideülesed ja peame leidma inimkonnana võimalusi selle õhku mineva süsiniku vähendamiseks ja sidumiseks.

Paraku ei ole lahendused nii lihtsad, et lõpetame päevapealt nafta või põlevkivi tarbimise, kui alternatiivseid lahendusi veel napib. Kui jätame kliimamuutuste vastu võideldes ilmse sissetulekuta mingid piirkonnad, olgu need Araabia naftariigid või meie Ida-Virumaa, võivad tulemuseks olla väga tõsised ja mastaapsed konfliktid, mis jätavad kliimaprobleemidega tegelemise varju.

Muutusteks peame tegema igaüks väikeseid igapäevaseid samme ja lahendama olukorda koos. Pole vaja muretseda, kui täiuslikult seda kõike tehakse – iga väike samm loeb ja need kokku annavad olulise tulemuse. Mida rohkem on inimesi, kes natuke oma käitumist muudavad, seda rohkem on järgijaid ja seda kiiremini me liigume loodussõbraliku ja kõigile turvalise tuleviku poole.

1. Vähenda toidu raiskamist. Toidu kasvatamiseks ja transpordiks kulub väga palju energiat ja selle käigus eraldub ka metaani. Gaas on süsihappegaasi kõrval üks peamistest kliimamuutuste tekitajast. Kui toit lõpetab prügikastis, on olnud tegu täiesti mõttetu kuluga. Nii tuleks kaaluda, mida ja kui palju poest osta ning hoida vanaemade viisil au sees hoidiste tegemist.

Inglismaal on tavaline, et poes on eraldi nurgake "parim enne" toitude jaoks. Sealt ostmine ei ole häbiasi, vaid võimalus loodust vähem koormata. Osa nendest toitudest saab panna sügavkülma ja säilivad veel kuni kuu või kaks.

2. Veidi jahedam tuba ja soojapidavad majad. Toatemperatuur ei pea olema liiga soe. Võimaluse korral võib kütet veidi väiksemaks keerata ja olla natuke madalama temperatuuriga toas. Majad võiksid olla soojapidavad, sest muidu läheb toa kütteks kulunud soojusenergia lihtsalt õhku. Ka tulede ja elektriseadmete väljalülitamine, kui neid just hetkel vaja pole, aitab vähem süsinikku õhku paisata nii kaua, kui see tuleb veel meil fossiilsetest kütustest.

Vaja oleks, et rohkem kaugkütet ja elektrit tuleks taastuvenergiast – kas tuulest, päikesest või puidutööstuse jääkidest. Siin on muidugi oluline, et sellise energia kasutamise võimalus olemas oleks. Riigil ja kohalikel omavalitsustel on alternatiivide võimaldajana oluline roll. Üht-teist saab aga igaüks oma valikutega ise ära teha.

3. Eelista ühistransporti, kõndimist või jalgratast. Tallinna tasuta ühistransport on positiivne näide sellest, kuidas pakkuda autodele soodsat alternatiivi. Tartu rattaringlus on veel positiivsem näide. Lühemate vahemaade puhul on jalgratas ja kõndimine hea liikumisviis. Pikemate vahemaade puhul on elektrifitseeritud rongiga või bussiga sõitmine kordades keskkonnasõbralikum, kui reisimine lennuki või autoga. Samuti võib mõelda, kuidas sõita naabrite või sõpradega koos ühe autoga, näiteks minna poodi või veeta koos nädalalõppu.

4. Rohkem taimetoitu ja vähem liha. Rohkem kohaliku taimetoidu ja veidi vähem liha söömine aitab vähendada toidu kasvatamiseks kasutatava maa hulka ning vähendab jällegi metaani emissioone. Kord või kaks nädalas lihavaba päeva tegemine on keskkonna säästmiseks lihtne võimalus. Kes lihast loobuda ei suuda, võiks panna taldrikule lihtsalt natuke väiksema tüki liha ja rohkem taimset toitu.

5. Istuta puid ja kasuta puidust tooteid. Kliimamuutuste põhiline tekitaja on õhus olev liigne süsinik. Üks looduslik viis seda õhust koguda on läbi puude, sest teatavasti seovad puud süsinikku. Kliima seisukohast tuleks meil võimalikult targalt metsi majandada ja uuendada. Õhust seob süsinikku rohkem noor ja kasvav, mitte küps mets. Kui asendada puiduga veel fossiilsetest materjalidest valmistatud tooteid, on võit keskkonnale mitmekordne. Kes mõtleb maja ehitamisest, siis tuleks eelistada kindlasti puidu kasutamist, ka konstruktsioonimaterjalina betoonile ja rauale.

6. Osta vähem asju ja kasuta ostetud asjad ribadeks. Väga suur koormus keskkonnale tuleneb sellest, kui ostame poest midagi ja viskame selle kiiresti uuesti minema. Raisku läheb kogu selle toote valmistamiseks ja transpordiks kulunud energia, muust saastamisest rääkimata.

Aastas jõuab maailma prügimägedele umbes 60 protsenti ehk üle 30 miljoni tonni riideesemeid. Rõivafirmad on hakanud mõtlema, kuidas seda muuta. Marks&Spencer on muutmas on ärimudelit, kus rõivaste müümise asemel hakatakse keskenduma nende laenutamisele ning seejärel ümbertöötlemisele, parandamisele ja taaskasutamisele. Samu ideid kasutab vabaajariiete bränd Patagonia. Taaskasutus ja olemasolevate toodete lõpuni tarbimine aitavad vähendada keskkonnakoormust.

7. Lepi, et maailm on juba muutunud ja seda enam peame keskenduma päris probleemidele. Paraku on globaalsed kliimamuutused on juba kohal. Päris tagasi me neid enam ei keera. Eestis on soojenemine juba kahe kraadi ümber ja seda on peaaegu poole rohkem kui maailma keskmine. Näiteks läheb oma levikuala põhjapiiril elav lendorav suure tõenäosusega Eestist ära igal juhul – ükskõik, kui palju me teda ei kaitseks, ei sobi talle soojenev Eesti. Samas tuleb meile pidevalt juurde uusi liike lõuna poolt nagu näiteks harilik šaakal ja mitmed liblika- ning putukaliigid.

Tänaste kliimaprobleemide taustal on tekkimas ka väga palju erinevaid liikumisi, mille eesmärk on üllas, kuid tegelik mõju võib olla keskkonnale soovitust vastupidine. Olgu nendeks hoogtööna bioplastidega asendatavad plastikpakendid, mille tegelik keskkonnajalajälg on kohati plasti omast isegi suurem või näiteks tuuleparkide vastased võitlused.

Seda olulisem on meil kõigil tegeleda asjadega, mida saab teha kohe ja praegu ning mille positiivne mõju on teada. Ent muidugi tuleb samal ajal edasi uurida uusi võimalusi kliimaprobleemi lahendamiseks ja kõigile parema elu loomiseks. Siin on mängida oluline roll riigil.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: