"Me ei saa määrata kliimamuutuste rolli veel kõigi äärmuslike ilmastikusündmuste juures, kuid kuumalainete, äärmuslike hoovihmade ja põudade puhul saame olla oma tulemustes äärmiselt kindlad," märkis ERR Novaatorile saadetud kommentaaris Friederike Otto, Oxfordi Ülikooli kliimauuringute programmi dotsent.

Võimaliku inimmõju leidmiseks kõrvutas Otto kolleegidega selle aasta juunikuus mõõdetud temperatuure varasemate mõõtmistulemustega ja kliimamudelite ennustustega. Töörühm mudeldas maailma nii koos kui ka ilma inimestest tingitud planeedi keskmise õhutemperatuuri tõusuta.

Tulemuste kohaselt näeb võrreldavaid kuumalaineid praegusel ajal Prantsusmaal keskmiselt iga 30 aasta tagant. Saja aasta eest oleks olnud nii sageli esinevad kuumalained keskmiselt 4 ºC võrra malbemad.

Töörühm nentis, et mudelites käitusid kuumalained reaalses maailmas nähtust mõnevõrra erinevalt. Omajagu määramatust lisasid alusanalüüsis kasutatud andmed. Teadlastel oli ligipääs alates 1947. aastast mõõdetud temperatuuriandmestikele.

Tagasihoidlikuma hinnangu kohaselt kasvatasid inimtekkelised kliimamuutused seega tõenäosust Prantsusmaa kuumalaine esinemiseks vähemalt viis korda. "Alampiir peab väga kindlalt paika, tõenäoliselt on kliimamuutused kasvatanud nende esinemissagedust veel palju rohkem," lisas Otto.

Töörühma kiiranalüüsi põhjal võib olla kasvanud see kuni sada korda. Samuti tõid teadlased välja, et 2 ºC'ni ulatuva keskmise õhutemperatuuri tõusu korral võib näha võrreldavalt kuumi ilmu Prantsusmaal igas juunis. Seejuures on viimastel kümnenditel päris maailmas nähtud tõusutrend ennustatust tugevam.

Hiljutise kuumalaine haripunktis püstitati uusi temperatuurirekordeid mitmel pool Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Näiteks tõusis Prantsusmaal temperatuur 28. juunil 45,9 °C, mis ületas eelmist rekordit 1,5 °C võrra. Samuti püstitati uusi rekordeid Hispaanias, Tšehhis ja Šveitsis. Austrias ja Hollandis oli möödunud juuni suuresti kuumalaine tõttu kõige soojem, mida alates regulaarsete ilmavaatluste algusest nähtud.

Tutvu analüüsiga.