Kliima soojeneb kiiremini kui viimase 2000 aasta jooksul ({{commentsTotal}})

Kuigi roomlased said nautida tõepoolest erakordselt kõrgeid õhutemperatuure, oli see planeedi lõikes pigem erand.
Kuigi roomlased said nautida tõepoolest erakordselt kõrgeid õhutemperatuure, oli see planeedi lõikes pigem erand. Autor/allikas: Mathew Schwartz/Unsplash

Kuigi kliima on muutunud soojemaks ja jahedamaks ka Maa lähiminevikus, on see puudutanud vaid mõningaid planeedi piirkondi. Viimastel kümnenditel on olnud soojenemine kiirem ja ulatuslikum kui vähemalt viimase 2000 aasta vältel, selgub põhjalikust analüüsist.

"Rooma ajal võisid olla Alpide liustikud tõepoolest väiksemad, mis viitab kõrgematele temperatuuridele, kuid see polnud üleilmne. Viimastel aastatel toimunud soojenemine ületab oma tempolt selgelt eelnevalt nähtud looduslikku muutlikkust," märkis Raphael Neukam, kahe hiljuti ilmunud uurimuse juhtivautor ja Šveitsis asuva Berni Ülikooli paleolimnoloog.

Termomeetrite või teiste kaasaegsete meetoditega on mõõdetud planeedi õhutemperatuuri vaid umbes viimase 150 aasta jooksul. Eelnenud aegade kliimast aimu saamiseks lähtusid teadlased kirjalikest allikatest, puude kasvuringide laiusest ja teistest looduses talletunud jälgedest.

Tüüpiliselt on taolised andmestikud kiivas Euroopa suunas. Nõnda on olnud raske öelda, kas soojemat kliimat said pärast ühise ajaarvamise algust nautida ka näiteks Lõuna-Ameerika elanikud või kui palju mõjutas väike jääaeg Aafrikat.

Ülevaatlikuma, tervet planeeti haarava pildi saamiseks uuris Neukam kolleegidega peaaegu 700 eelnevalt avaldatud andmestikku. Lisaks puuringidele haarasid need jää- ja settepuursüdamikke, korallide kasvumustreid ja muud sarnast. "Nägime vaid ühte üleilmse ulatusega temperatuurimuutust, 20. sajandi teisest poolest alanud soojenemist," sõnas Neukam. Kokku on see puudutanud ligikaudu 98 protsenti planeedi pinnast.

Külmemad ja soojemad perioodid on vaheldunud kuni viimase ajani planeedi eri paigus erinevatel aegadel. Piksli toon märgib ajaperioodi, millal nägi konkreetses piirkonnas vastavat kokkuleppelist kliimaperioodi. Autor/allikas: Neukam et al./Nature

Isegi keskaja sooja perioodi kõrghetkel oli samaaegselt temperatuur pikaajalisest keskmisest kõrgem vaid 40 protsendil planeedi pinnast. Umbes samasuurel maalapil langetas temperatuuri 19. sajandi keskpaigas väike jääaeg. Samas märkisid teadlased, et mitmeid planeedi teisi piirkondi räsis ebatavaliselt külm kliima juba varem, mõnel juhul isegi juba 700 aasta eest ning rängemalt kui Euroopat.

Samuti üritas töörühm välja selgitada, miks kliima soojenes ja jahenes. "Tööstusajastueelsel ajal sõltus keskmise õhutemperatuuri muutus eeskätt suurtest vulkaanipursetest. Maani jõudev päikesekiirguse hulk ei avaldanud seevastu sellele viimastel aastatuhandetel olulist mõju," selgitas Neukam. Sealt edasi muutus üha olulisemaks inimtegevuse tagajärjel vallandunud süsihappegaas.

Lühema ajavahemike vältel ei saa töörühma sõnul vulkaanide mõju siiski alahinnata. Kuigi pursete käigus vallandub kasvuhoonegaase, on paremini märgatav nende kliimat jahutav mõju. Näiteks oli nende tõttu külmem 19. sajandi esimene pool. Suhteliselt lühikese aja vältel purskas viis suurema vulkaani. Neist ühte, Tambora purset loetakse üheks võimsamaks uusaja vulkaanipurskeks.

Lisaks õhutemperatuuri langetamisele nõrgenesid nende mõjul Aafrika idarannikule ja Indiasse sademeid toovad mussoonid. Õhuringlus muutus ka Euroopa kohal, mis viis Alpide liustike kasvuni.

Neukam märkis, et kasutatud andmestikel põhinevad rekonstruktsioonid langesid hästi kokku rohkelt kasutust leidvate kliimamudelite ennustustega. "See annab meile kindlust, et need aitavad ennustada täpselt ka tulevikus kümnendite lõikes toimuvaid muutusi," lisas paleolimnoloog.

Uurimused ilmusid ajakirjades Nature ja Nature Geoscience.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: