Maa temperatuuri satelliitidega mõõtva Copernicuse kliimamuutuste teenistuse andmete kohaselt oli õhutemperatuur viimati ligilähedaselt kõrge 2016. aastal. Umbes 0,04 °C suurune erinevus jääb mõõtevea piiresse. Samas aitas kergitada toona temperatuuri Vaikse ookeani tugeb pinnakihi soojenemine El Niño nähtuse tõttu. Praegu ei avalda see planeedi ilmale peaaegu mitte mingisugust mõju.

Teenistuse juht Jean-Noël Thepaut märkis, et nende analüüsi põhjal oli ühtlasi tegu napilt planeedi kõige soojema kuuga alates regulaarsete temperatuurimõõtmiste algusest. "Jätkuvate kasvuhoonegaaside heitmete ja nende mõju tõttu üleilmsetele temperatuuridele lüüakse tulevikus üha uusi rekordeid," sõnas Thepaut.

Kuigi rekordeid ei saa seostada üleilmse soojenemisega otseselt, muudab see kõrgemate õhutemperatuuride nägemiseks tõenäolisemaks. Näiteks möödunud nädalal Prantsusmaad tabanud kuumalaine kordub 10–100 tihedamini kui sajand tagasi. Teistes Lääne-Euroopa riikides nagu Suurbritannias ja Saksamaal oli maksimaalne mõõdetud temperatuur kliimamuutuste tõttu tõenäoliselt 1,5–3 °C võrra kõrgem.

Viimastel päevadel on liikunud Lääne-Euroopa kuumalaine põhjustanud soe õhumass Gröönimaa kohale. Selle tagajärjel sulab suurema osa saarel asuvate liustike pind. Kokku on vähenenud liustike mass sel aastal ligikaudu 250 miljardi tonni võrra.