Sajandi keskpaik võib tuua Tallinna Bratislava kliima
Maailma keskmise õhutemperatuuri tõusu tõttu võib sarnaneda Tallinna kliima 2050. aastaks sellest 1300 kilomeetrit lõunas asuva Bratislava omale. Igas viiendas linnas valitsevatele tingimustele ei leiaks praegusest maailmast analoogi.
"Teaduslikus mõttes pole tulemustes midagi uut, vaid keskendume konkreetsete numbrite asemel teaduse ja olemasolevate teadmiste paremale vahendamisele. Me ei tahtnud ka lokku lüüa ja kasutada kõige hullemate väljavaadetega kliimastsenaariume," märkis ERR Novaatorile antud intervjuus uurimuse juhtivautor Jean-Francois Bastin Šveitsis asuvast ülikoolist ETH Zürich.
Kokku uuris Bastin maailma 520 linna kohta kliimaprognoose. Keskmise temperatuuri tõusu arvutamiseks lähtus töörühm valitsustevahelise kliimanõukogu raporti kõige optimislikumast stsenaariumist.
RCP 4.5 kohaselt ei kasva CO2 heitmed pärast 2050. aastat ja selle lõksu püütav energiahulk pärast 2100. aastat. Viimane eeldab uute tehnoloogiate välja töötamist, millega saab õhku paisatavate kasvuhoonegaaside hulka oluliselt vähendada või neid atmosfäärist eemaldada.
Analüüsi kohaselt tõuseks stsenaariumi tõeks saamisel Tallinna keskmine õhutemperatuur sajandi keskpaigaks 2,5 °C kraadi võrra. Nõnda ulatuks aasta keskmine temperatuur üle 8 °C. Juuli keskmine õhutemperatuur võib tõusta veidi üle viie kraadi ehk pea 25 °C'ni. Peaaegu sama palju muutub soojemaks ka veebruar.
Kokkuvõtlikult sarnaneks Tallinna kliima vähemalt temperatuuri poolest Slovakkia pealinna Bratislava omale. Kesk-Euroopa linnu meenutaksid analüüsi põhjal ka Eesti lähiriikide pealinnad.
Kõigist analüüsi kaasatud linnadest muutub kolmes neljandikus kliima piisavalt palju, et need meenutaksid mõnda teist maailma linna. Euroopas keskmiselt on nihe võrreldav tuhande kilomeetri võrra lõuna poole liikumisega.
"Leidsime, et umbes viiendikus linnades muutub kliima sedavõrd palju, et neile ei leiaks enam praegusest maailmast analooge. Me ei tea, millega peavad nad tulevikus silmitsi seisma," sõnas Bastin. Teiste seas kuuluvad nende hulka miljonilinnad Jakarta, Singapur ja Kuala Lumpur.
Bastin rõhutas taaskord, et tegu pole täpsete ennustustega, vaid need illustreerivad pigem muutuste ulatust. "Ajalugu on korduvalt näidanud, et inimesi ei inspireeri oma uskumusi ja käitumist muutma ainuüksi andmed ja faktid. Paranenud teaduslikul kirjaokusel pole kliimamuutust puudutavate faktide tunnistamisega seost," kirjutas töörühm uurimuses.
Uurimus ilmus ajakirjas PLOS ONE. Tutvu tulemuste visualiseerimiseks loodud interaktiivse tööriistaga.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
