"On muidugi väga tore, et osa riike sellise ühenduse moodustas, kuid arvutuste kohaselt oleks moodustanud nende heitmed aastaks 2050 maailma kõigi söeelektrijaamade CO₂ emissioonidest ainult 1/150," viitas uurimuse juhtivautor Jessica Jewel, Rootsis asuva Chalmresi Ülikooli dotsent ERR Novaatorile.

Koalitsiooni kuuluvad praegu mitmed Euroopa suurriigid nagu Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia ning ka näiteks Mehhiko ja Kanada. Suur hulk teisi riike nagu Läti, Leedu ja Etioopia pole tootnud söest elektrit juba pikemat aega.

Kliimaprojektsioonide põhjal on söeelektrist loobumine vajalik, et hoida keskmist õhutemperatuuri tõusmast võrreldes tööstusajastueelse ajaga enam kui 1,5 °C võrra. Möödunud aastal ilmunud raporti kohaselt seaks piiri ületamine ohtu mitmed saareriigid ja arengumaad. Äärmuslike ilmaolude sagenemine, maailmamere tõus ja saagikuse vähenemine tähendaks märkimisväärseid rahalisi väljaminekuid ja kasvataks enneaegsete surmade arvu.

Kokku väheneb õhku paisatav CO₂ kogus antud koalitsiooni lubaduste toel 1,6 miljardi tonni jagu. Temperatuuritõusu 66-protsendilise tõenäosusega alla 1,5 °C hoidmiseks tohiks kokku paisata õhku veel ligikaudu 420 miljardit tonni CO₂. See vastab praegu maailma kümne aasta emissioonidele.

Ainult rikaste lõbu?
"Lubaduse andnud riike lähemalt uurides selgus, et need on enamasti jõukamad, neid juhitakse läbipaistvalt ja nende energiatarve poleks lähiajal niigi oluliselt kasvanud," lisas Jewel. See seab küsimärgi alla PPCA koalitsiooni laienemise. Näiteks moodustab Hiinas toodetud elektrist söeelektrijaamade toodang enam kui kaks kolmandikku. Selle elanike keskmine sissetulek jääb söest loobuvate riikide omale oluliselt alla. Sama peab paika India ja Indoneesia puhul.

Kõrvale ei saa jätta erinevate huvirühmade ja poliitikute mõju. "Nii USA-s kui ka Austraalias valiti viimastel valimistel riiki juhtima tugev söetööstuse toetaja. Hirm rahvuslikult tähtsa maavara kaotamise ees andis inimestele põhjuse valima minna. Teisalt on võtnud Austraalias paar linna ja USA-s mõned osariigid selgelt söevaba sihi," selgitas Jewel. Kliimapoliitika eksperdi hinnangul mängivad kliimaga seotud küsimused üha tähtsamat rolli, millega võib kaasneda ühiskonna täiendav polariseerumise.

Analüüsi ennustustele vastavalt teatas hiljuti söeelektrist loobumisest Saksamaa. Möödunud aastal moodustas Saksamaal söeelekter kogu toodetud elektrienergiast 40 protsenti. See vähendaks CO₂ heitmeid veel 1,6 miljardi tonni jagu. "Üleminek teistele energiaallikatele pole kahtlemata odav. Plaani kohaselt eraldatakse sellest mõjutatud omavalitsustele kokku 40 miljardit eurot. Samuti tuleb maksta kompensatsiooni nii ettevõtetele, tarbijatele kui ka töölistele," viitas Jewel.

Jewel nentis, et Saksamaa näide annab aimu ka sellest, kui suurt rahalist toetust vajaksid puhtamatele energiaallikatele üleminekuks arengumaad.

Juba kivisse raiutud
California Ülikooli järeldoktor Dan Tong viitas, et kuigi taastuvatest allikatest toodetakse üha rohkem elektrit, on kasvanud hüppeliselt ka fossiilkütuseid põletavate autode ja elektrijaamade arv. "Juba olemasoleva taristu heitmetest piisaks, et kergitada keskmist õhutemperatuuri üle 1,5 °C. Tegelikult kasutataks see ära ka kaks kolmandikku sellest süsinikukogusest, mille toel tõuseks temperatuur üle 2 °C," laiendas teise hiljutise analüüsi juhtivautor.

Kokku paiskaks need oma oodatava tegevusaja jooksul õhku 658 miljardit tonni CO₂. Plaanimisjärgus elektrijaamade ehitamiseks kasvaks emissioonid veel 188 miljardi tonni jagu. Järeldus on Tongi sõnul ühene. Pariisi kliimakokkuleppe täies mahus täitmiseks tuleks fossiilkütuseid kasutavad elektrijaamad ja tootmisettevõtted sulgeda juba 25 aasta, mitte 40 aasta järel. Seda vähemalt juhul, kui nendes tekkivat CO₂ kohe kinni ei püüta.

"Kui tahame rahvusvaheliselt seatud eesmärke täita, pole uuele taristule lihtsalt ruumi," lisas järeldoktor. See on aga reaalsusega järsus vastuolus. Elektrijaamade keskmine vanus langeb nii näiteks Hiinas kui ka Indias. Taristu keskmine vanus väheneb gaasielektrijaamade tõttu ka USA-s ja Suurbritannias.