Analüüs: USA sõjavägi paiskab õhku rohkem CO2 kui 140 riiki ({{commentsTotal}})

Kõige rohkem kulutavad kütust õhujõud.
Kõige rohkem kulutavad kütust õhujõud. Autor/allikas: SCANPIX/AFP/LOGAN HOLSHEY

USA sõjavägi paigutuks riigina oma iga-aastaste kasvuhoonegaaside heitmete poolest maailmas 47. kohale, selgub avalike teabenõuete abil selle energiatarvet uurinud Briti ja USA teadlaste analüüsist.

"Alates 2001. aastal alanud terrorivastasest kampaaniast on paisanud USA sõjavägi õhku ligikaudu 1,2 miljardi tonni jagu kasvuhoonegaase. See on võrreldav umbes 257 miljoni sõiduauto iga-aastaste heitmetega ja koguse kõigi aastate peale ära jagades võrdväärne Peruu või Portugali iga-aastaste CO2 emissioonidega," selgitas uurimuse juhtivautor Oliver Belcher, Durhami Ülikooli dotsent. Näiteks ostis USA sõjaväe logistikakeskus kasvõi 2017. aastal kütust 8,65 miljardi dollari eest. Sellest lõviosa läks õhujõudude tarbeks.

Dotsent nentis, et relvajõudude energiatarbele on pööratud seni suhteliselt vähe tähelepanu. Osaliselt taandub see andmete nappusele. Näiteks ei soostunud USA Kyoto kliimaleppe sõlmides andma aru sõjaväe õhkupaisatavast CO2 hulgast. Kuigi vastavad andmed jõuavad riigi energeetikaministeeriumi ja keskkonnakaitse agentuurini, polnud need omavahel kooskõlas. Nõnda pidi leppima töörühm lõpuks teabenõude peale esitatud kaitselogistikakeskuse andmekogudega.

Nende põhjal on USA sõjavägi suurim süsivesinike kasutaja maailmas peale riikide endi. Iga-aastaselt kulutatav fossiilkütuste kogus on Belcheri sõnul mõistetav. Riik kulutab sõjaväele raha enam kui kaks korda rohkem kui näiteks Hiina ja Venemaa kokku. "Sellel on üle kogu maailma kokku ligikaudu 700 sõjaväebaasi. Ühtlasi kasutavad suurem osa selle viimasel ajal loodud sõjamasinatest fossiilkütuseid. Nende tehnoloogiaarenduste valguses on raske näha, et sõjaväe kasvuhoonegaaside heitmed hakkavad järgmistel kümnenditel oluliselt langema," laiendas dotsent.

Viimase osas pole USA maailmas erand. Erinevalt mitmetest teistest relvajõududest on nimetanud see ka kliimamuutusi ohuks rahvuslikule julgeolekule ja ohtude kordistaja. Sellega kaasnevalt on hakanud kasutama USA sõjavägi rohkem biokütuseid ja ammutama energiat taastuvatest energiaallikatest. "Võib-öelda, et relvajõud muutuvad otsast rohelisemaks, kuid tervest süsinikujalajäljest moodustab meetmetega säästetud süsinik vaid väga väikese osa," osutas Belcher. Kliimamuutuste pehmendamiseks oleks tarvis ulatuslikumaid muudatusi.

"See eeldab paratamatult sõjaaparaadi osaliselt koost võtmist, süsinikumahukate relvasüsteemide maha kandmist ja peaksime mõtlema tõsiselt ka Ameerika rollile maailmas – kas me projitseerime võimu sõjaväebaasidega või pehmemate diplomaatiliste vahenditega," arutles dotsent.

"Kui tahame üleilmse soojenemisega midagi ette võtta, peame mõtlema ka üle ilma peetavatele sõdadele. Need on sama mündi kaks eri külge," lisas Belcher. Järgmise sammuna loodab töörühm täiendavate infopäringutega saada parema aimduse süsivesinike tarneahelatest. Täpsemad andmed annaksid Belcheri sõnul avalikkusele loosunglike sõnumite asemel paremat arutlusainest ja võimaluse süsteemi tõhusamaks muutmiseks.

Uurimus ilmus ajakirjas Transactions of the Institute of British Geographers.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: