Prügi põletamine teeb moosi mürgiseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Janika Möls / Unsplash

Veel mõned aastakümned tagasi peeti koduaias prahi ja jäätmete põletamist üsna argiseks ja praktiliseks tegevuseks. Tänaseks on teada, et see saastab õhku ja mürgitab hoolega kasvatatud aiasaaduseid.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõuniku Made Saadve sõnul ei tohiks kodustes tingimustes prahti põletada mitmel põhjusel. Esiteks pole tule temperatuur piisavalt kõrge, et näiteks plastis sisalduvaid keemilisi ühendeid lammutada. Teiseks puuduvad kodustel ahjudel ja lõketel kõrged filtritega varustatud korstnad, mis suitsu puhastaks ja hajutaks.

See tähendab, et jäätmeid lõkkesse või ahju visates sadestuvad nende põlemisel tekkivad ühendid põlemiskoha vahetusse lähedusse, tuule korral võib aga kahjustada saada kogu küla või suuremgi piirkond. "Võib öelda, et oma aias või naabrite aias kasvavad õunapuud, porgandid ja teised aiasaadused on mürgitatud," nentis Saadve.

Kus suitsu, seal ohtlikke keemilisi ühendeid

Probleem lokkab üle kogu Eesti. "Olen märganud sotsiaalmeedias, et ühel päeval postitab inimene pildi põlevast tugitoolist, teisel aga vanast kapist, mida ta oma aias põletab ja kui sügis hakkab saabuma, siis annab ta teada, et müüb näiteks maheküüslauku. Ma julgen kahelda, kas see küüslauk on enam mahe, kui sealsamas aias on põletatud jäätmeid ja mürk on põllumaale jõudnud," väljendas Saadve muret.

Tema sõnul tohib ahjus ja lõkkes tuleroaks anda vaid immutamata puitu ja paberit. Mitte mingil juhul ei tohi tulle visata plasti ega immutatud puitu. Keelu alla kuuluvad ka ehitusjäätmed, nagu näiteks terrassiehituselt üle jäänud immutatud lauajupid ning mööbliesemed: "Vanu diivaneid ja kappe ei tohi kindlasti kodus põletada."

Pühapäeva-püromaane tuleb harida

Prügikastid ja prügivedu on juba pikemat aega olnud kõigile krundiomanikele kohustuslikud ning mõningal määral on see vähendanud nende pühapäeva-püromaanide hulka, kes oma jäätmeid ise likvideerida üritavad.

"Kui inimene ütleb, et tal prügi ei teki, siis on see väheusutav: elutegevusega ikka tekib prügi igas vanuses inimesel ja neid ütlusi ei saa õigeks pidada. Erandeid saab teha suvilate puhul, mida kasutatakse ainult suveperioodil ja kui neid talvel tõesti ei kasuta, siis võib omavalitsusest paluda prügiveo vabastust. Kohalikul omavalitsusel on aga kohustus käia kohapeal kontrollimas, kas taotleja ütlused on õiged, ehk vaatamas kas elutegevus toimub või ei toimu," selgitas Saadve.

Kui on tunda, et naabri aiast tõuseb pärast vorstide grillimist ka näiteks vorstipakendi sussutamise lõhna, tasub kõigepealt minna rahulikult rääkima. "Võibolla on probleemiks see, et inimene ise ei teagi, et ta midagi valesti teeb. Mina soovitaksin ilusasti öelda, et teie tegevus pole õige, selgitada miks see teisi häirib, et me kõik hingame seda sisse ja mis on tagajärjed." annab Saadve nõu.

Kui see ei aita, tuleks võtta ühendust Keskkonnainspektsiooniga (näiteks helistades lühinumbrile 1313) või anda info edasi kohalikule omavalitsusele.

Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro

Allikas: Vikerraadio

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: