Ligi pool Maa elanikkonnast elab aladel, kus kõrge õhutemperatuur ei lase inimestel pahatihti tervet ja tegusat argielu elada. Kuumaga töötades võib tekkida hüpertermia ehk ülekuumenemine. Ülekuumenenud inimene ei suuda aga normaalselt teha füüsilist vastupidavust nõudvat tööd. Otsest seost päikesevalguse ning aju temperatuuri ja funktsioonide vahel pole aga seni leitud.

Kopenhaageni Ülikooli ja Kreeka Thessaly Ülikooli teadlaste värskelt valminud uuringu järgi mõjub pikalt paljapäi päikese käes olek inimesele igal juhul halvasti. Ereda päikese kahjulikkust on tõestatud varemgi, kuid selle mõju on alahinnatud. Nimelt on varasemate uuringute katseid tehtud laboris. Paraku pole siseruumis võimalik hinnata ehtsa päikesekiirguse mõju, ammugi veel pika aja vältel.

Teadlaste endi sõnul tõestas uuring, et vahetu kokkupuude päikesevalgusega nüristab inimese motoorseid ja tunnetuslikke võimeid. Täpsemalt juhtub see, kui inimese kehatemperatuur tõuseb 38,5 kraadini. Varasemates uuringutes on ohtlikuks loetud 39,5-kraadist kehatemperatuuri.

Euroopas ohustab suvine ülekuumenemine näiteks põllumajandus-, ehitus- ja transporditöötajaid. Uuringu autorid on veendunud, et nende avastusest on soojenevale kliimale mõeldes kõigile eespool nimetatud töötajatele kasu. Suvel õues töötajad peaksid teadlaste sõnul oma pea kindlasti katma. Vastasel juhul panevad töötajad ohtu nii enda töövõime aga ka näiteks liikluse. Veadki on ülekuumenedes kerged töösse sisse lipsama.

Uurijad soovitavad ka edaspidistes uuringutes kasutada ehtsat päikesevalgust, sest see paistab mõjutavat kõigist kehaosadest just inimese pead ja täpsemalt aju.

Uuring ilmus ajakirjas Scientific Reports.