Boliivia põlisasukate kehatemperatuur võis parema elu tõttu langeda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Boliivia põlisasukate tsimanede keskmine kehatemperatuur on langenud viimase 16 aastaga pool kraadi.
Boliivia põlisasukate tsimanede keskmine kehatemperatuur on langenud viimase 16 aastaga pool kraadi. Autor/allikas: SFU - Communications & Marketing/Flickr (CC BY 2.0)

Boliivia põlisasukate tsimanede keskmine kehatemperatuur on langenud viimase 16 aastaga pool kraadi. Kui 2002. aastal oli Amasoonias elavate korilas-põlluharijate keskmine kehatemperatuur 37 kraadi, siis 2018. aastal juba 36,5 kraadi, selgub rahvusvahelisest uuringust.

California Ülikooli antropoloog Michael Gurven ja kolleegid oletavad, et sedavõrd suur langus tsimanede kehatemperatuuris võib peegeldada paremaid elutingimusi, kättesaadavamat arstiabi ja kõrgemat oodatavat eluiga.

Ehkki täiskasvanu normaalseks kehatemperatuuriks loetakse 37 kraadi, võib see olla rakkude ainevahetuse, ööpäevarütmide, immuunsüsteemi ja haiguste tõttu ka madalam. Tsimanedele sarnane kehatemperatuuri langus on tabanud ka arenenud tööstusriikide elanikke, kuigi palju pikema aja ehk viimase 150 aasta jooksul.

Näiteks hiljutine USA elanike viimase 200 aasta kehatemperatuuriandmete analüüs näitas, et rikkas riigis langes inimeste keskmine kehatemperatuur viimaste sajanditega 1,6 protsenti. Samas polnud selge, kas alla 37-kraadine kehatemperatuur on uus normaalsus ka vaesemates riikides.

Küsimusse selguse toomiseks analüüsisid Gurven ja kaasautorid 5000 tsimane kehatemperatuuri andmeid. Uuritud tsimaned pärinesid 110 külast. Sajandivahetusel paranes nende ligipääs arstiabile ja muudele hüvedele. See kergitas uuritavate keskmise oodatava eluea 43 aastalt 54 aastani.

Uurimisrühm tegi kindlaks, et niiskete ja kuumade aastaaegade vahetumine tsimanede kehatemperatuuri langust ei mõjutanud. "Jahenemisel" polnud midagi pistmist ka tavaliste hingamisteede- ja urogenitaalsete nakkushaigustega.

Autorite sõnul langetas tsimanede kehatemperatuuri hoopis üldine parem elu: kättesaadavam arstiabi, väiksem suremus ja viimaste kümnenditega paranenud elamistingimused. Uurijad lisavad, et edaspidi tasuks uurida ka antibiootikumide sagedasema kasutamise ning tsimanede kehalise aktiivsuse ja kehakoostise muutuste mõju.

Maailmas praegu laialdaselt palaviku alampiiriks peetav 37 °C standard ulatub 170 aasta taha. Saksa arst Carl Wunderlich mõõtis toona sadu kordi 25 000 inimese kehatemperatuuri. Tavaliselt jäi see 36,2–37,5 °C vahele. Inimeste kehatemperatuuri mõjutas nende vanus, sugu ja mõõtmiste tegemise kellaaeg. Kindluse mõttes järeldas Wunderlich, et palavik algab 38 °C-st

Hilisemad katsed on seadnud hinnangu küsimärgi alla. Näiteks sai Marylandi Ülikooli nakkushaiguste arst Philip Mackowiak hiljem patsientide kehatemperatuuri Wunderlichi termomeetriga mõõtes 1,6–1,9 °C võrra kõrgemaid tulemusi, kui kasutades selleks kaasaegseid mõõteriistu.

Artikkel ilmus ajakirjas Science Advances.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: