Külmal on võimas mõju meie kehale. Ootamatult jääkülma vette hüpates võib vererõhk äkitselt muutuda nii, et see põhjustab südamerabanduse, seevastu võib aidata jahedus näiteks Alzheimeri tõve vastu.

Cambridge'i ülikooli teadlased eesotsas Giovanna Mallucciga avastasid juba mõne aasta eest hiirte peal tehtud katsetes niinimetatud "külmašoki" valgu, millel on mõju aeglustada Alzheimeri tõve teket, vahendab BBC. Nüüd on teadlased teinud katseid ka inimeste peal.

2015. aastal tehtud uuringus jahutasid Mallucci ja tema kolleegid tavalisi hiiri ja neid hiiri, kellel on Alzheimeri tõbi. Jahutamise käigus muutusid hiired hüpotermiliseks ehk nende kehatemperatuur oli alla 35 kraadi.

Kui loomad on talveunes ja nende kehatemperatuur langeb, siis umbes 20–30 protsenti aju sünapsitest hävitatakse, kuna nende keha säilitab talveks väärtuslikke ressursse. Küll aga on kevadeks need ühendused justkui imekombel ümber korraldatud.

Kui teadlasrühm oma uuringus hiired üles soojendas, selgus, et tavalised hiired suudavad taasluua enda ühendusi ajurakkude vahel, kuid Alzheimeri tõvega hiired mitte. Samal ajal leidsid nad, et külmašoki valk nimega RBM3 tase oli tavalistes hiirtes hüppeliselt tõusnud.

Just ühenduste loomine ajus on olulise tähtsusega Alzheimeri tõve käsitledes. Alzheimeri tõve ja teiste neurodegeneratiivsete haiguste korral kaovad mitmed ajurakkudevahelised ühendused.

Professor Mallucci usub, et kui oleks võimalik luua ravim, mis ajendaks tootma šokivalku nimega RBM3, võib see aidata inimestel aeglustada ja võib-olla osaliselt takistada neurodegeneratiivsete haiguste arenemist.

Inimeste peal RBM3 valgu uurimine ei ole aga lihtne, sest inimkatseid teha nii, et kehatemperatuur oleks 35 kraadi, on eetiliselt keeruline. Kuid teadlasele tulid appi ujujad, kes olid vabatahtlikult nõus oma kehatemperatuuri langetama 35 kraadini. Kontollrühmas olid samuti ujujad, kuid nende kehatemperatuuri ei langetatud.

Professor Mallucci testis ujujaid 2016., 2017. ja 2018. aasta talvel. Uuringust selgus, et ujujatel, kelle kehatemperatuuri langetati, tõusus RBM3 valgu hulk märkimisväärselt. Ühelgi kontrollrühma ujujal selle valgu hulk kehas ei tõusnud.

Samuti on mõned teised meditsiinilised uuringud leidnud RBM3 valgu tõusu, kui inimesed muutuvad hüpotermiliseks.

Kindlasti ei saa sellest uuringust järeldada, et Alzheimeri tõve saab ravida talisuplust harrastades ja kehatemperatuuri langetades. Uurijate sõnul on oluline luua ravim, mis aitaks stimuleerida külmašoki valgu RBM3 tootmist. Ühtlasi oleks vajalik veel leida tõendeid, et see valk tõepoolest aitab aeglustada neurodegeneratiivsete haiguste teket.