Ameerika Biogeni biotehnoloogia ettevõte lubab oma uue ravimiga pidurdada Alzheimeri tõvega patsientide vaimsete võimete allakäiku. Ravim, mida turundatakse Aduhelmi nime all, on viimase peaaegu kahekümne aasta jooksul esimene Ameerikas Alzheimeri raviks lubatud ravim, kirjutab AP.

Ameerika toidu- ja ravimiameti sõnul on "mõistlikult tõenäoline", et ravim aitab Alzheimeri patsiente.

Uus ravim, mille Biogen arendas välja koos Jaapani Eisai ravimiettevõttega, ei pööranud vaimset allakäiku tagasi, vaid aeglustas seda. Ravimit peab patsiendile süstima igakuiselt. 

Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi professori Peep Palumaa sõnul on see esimene Ameerikas turule lubatud ravim, mis ei tegele pelgalt Alzheimeri tõve sümptomitega, näiteks ärevuse või unetusega, vaid võib pidurdada ka patsientide vaimsete võimete allakäiku.

"Ravimi näol on tegu antikehadega, mis eemaldavad Alzheimeri tõve patsientide ajust mürgiseid valgukogumeid, mis põhjustavad neuronite hukku ja sellega kaasnevat vaimsete võimete kadu," selgitas professor. Valgukogumid hukutavad neuroneid eeskätt just nendes ajupiirkondades, mis vastutavad mälu ja mõtlemise eest.

Palumaa sõnul siiski üleliia veel rõõmustada ei tasu, sest veel ei ole täielikult tõestatud, et ravim suudaks patsientide haiguslikku seisundit parandada. 

"Peab mainima, et see ravim kinnitati kiirendatud kinnitamise protseduuri abil ning nõutakse täiendavaid uurimisi. Ka teadlaste ekspertpaneel ei olnud kolmanda faasi kliiniliste katsetuste tulemustega päris rahul ja isegi soovitasid toidu- ja ravimiametil seda ravimit mitte kinnitada," ütles ta.

Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiamet jätkab Aduhelmi turule jõudes ravimi jälgimist. Ravimiamet andis ravimile heakskiidu tingimusel, et Biogen viib läbi veel ühe kliinilise uuringu. Selle läbiviimiseks on ettevõttel aega aga veel aastaid, kirjutab Reuters.

Palumaa sõnul põeb tõenäoliselt Eestis Alzheimeri tõve umbes kaks protsenti rahvastikust ehk rohkem kui paarkümmend tuhat inimest. Ametlike andmete järgi on see number väiksem, sest Eestis on nõdrameelsus ja Alzheimeri tõbi professori sõnul oluliselt aladiagnoositud.

Professor Palumaa sõnul on Alzheimeri tõbi üks tervishoiusüsteemile ja ühiskonnale kõige kulukamaid haiguseid. Haigus võib kesta kümneid aastaid ja samal ajal kui patsient on juba tõsise haiguse staadiumis, vajavad patsiendid pidevat hooldust ja järelevalvet. "Tegu on väga tõsise probleemiga, sest rahvastik üle maailma vananeb," lausus ta.

Aastate vältel on proovile pandud üle neljasaja potentsiaalselt tõve vastu aitavat ravimikandidaati ja praegu tehakse katseid veel enam kui 120-ga. Ravimikatsetuste kolmandas faasis on Palumaa sõnul praegu ligikaudu 30 ravimit.

Biogeni ettevõte loodab ravimi müügist teenida miljardeid. Biogeni aktsiad peatati teadaande järgselt börsil kauplemiseks. Kauplemise jätkudes kerkis aktsia ühel hetkel isegi rohkem kui 60 protsenti, kuid lõpetas päeva 38 protsenti kõrgemal.

Ravimiettevõtte sõnul maksaks Adulhelmi ravim patsiendi kohta praegu umbes 46 000 eurot aastas. Biogeni tegevjuht Michel Vounatsos ütles CNBC-le, et ravimi hind on õiglane ning peegeldab investeeringuid kahe aastakümne vältel, kus tõve ravis ei tehtud mingeid edusamme. Ravimi hind võimaldab Vounatsose sõnul ettevõttel jätkata investeerimist ka teiste haiguste ravimiuuringutesse.

Tõbi põhjustab mäluhäireid ja halvendab õppimisvõimet

Alzheimeri tõbi on levinud eeskätt vanemate inimeste seas. Haigus on saanud nime saksa psühhiaatri ja närviarsti Alois Alzheimeri järgi, kes seda 1906. aastal esimest korda kirjeldas. 

Kõigist dementsuse ehk nõdrameelsuse sümptomitega inimestest on ligi pooltel selle põhjuseks Alzheimeri tõbi. Vaid veerandil juhtudest kujuneb nõdrameelsus ajuveresoonkonna haiguste tagajärjel.

Alzheimeri tõve korral tekivad mälu- ja orientatsioonihäired, kusjuures esmalt kaob lühimälu, seejärel ka pikaajaline mälu. Inimese mõttemaailm vaesub, taiplikkus väheneb, kõne häirub. Haiguse süvenedes ei suuda haige enam leida õigeid mõisteid, eksib lihtsates asjades, mistõttu toimetulek muutub järjest raskemaks. Lõpuks ei tunne ta ära oma lähedasi, ei hooli hügieenist, ei orienteeru isegi oma kodus. 

Uuringud on tõestanud, et mida aktiivsemalt inimene oma vaimseid võimeid kasutab, seda väiksem on risk haigestuda. Kasulikuks on osutunud ka aktiivne liikumine.

Haiguse esimesi vaevumärgatavaid tundemärke võib lahutada aju ruumala tuntavast kahanemist ja tõsisematest sümptomitest kuni 20 aastat. Selle esimesed tunnusmärgid ei pruugi erineda kuigi palju lihtsakoelisema stressi sümptomitest.

Tõhusa ravimi leidmine on eriti oluline just tuleviku seisukohalt. 2015. aastal ilmunud raporti kohaselt tekitas nõdrameelsus maailmale juba toona enam kui 650 miljardi euro suuruse kahju. Lisaks haigete hooldamisele ja ravile kuluvale rahale jäävad nõdrameelse lähedase hooldamise tõttu majandusest sageli kõrvale täies tööjõus inimesed. Seejuures tõotab selle all kannatavate haigete arv sajandi keskpaigaks kolmekordistuda.