Teadlasrühm eesotsas Emily F. Hittneriga uuris seost positiivsete emotsioonide ja mälu languse vahel. Kui varem on tõestatud, et positiivsetel emotsioonidel on oluline osa tervislikul vananemisel, siis selgusetuks on jäänud, kuidas positiivsed emotsioonid mõjutavad meie mälu.

Uuringus osales 991 keskealist või vanemat USA täiskasvanut. Uuringus osalejad pidid teatama millised, erinevad positiivseid emotsioone on nad kogenud viimase 30 päeva jooksul. Veel võtsid teadlased arvesse, milline on osaleja sugu, vanus, kas osaleja põeb depressiooni ja kui ekstravertne ta on. Uuringus osalejad pidid tegema mälu teste, näiteks paluti meenutada sõnu mida nad 15 minutit tagasi nägid.

Tegemist oli longituuduuringuga ehk teadlased uurisid aja jooksul toimuvaid muutuseid. Teadlasrühm uuris üheksa aastase intervalliga kolm korda, kuidas on muutunud uuringus osaleja mälu võimekus.

USA-s asuva Northwesterni ülikooli dotsent ja uuringu vanemautor Claudia Haase ütles pressiteate vahendusel, et nende leiud näitasid, et vananedes mälu võimekus langeb, kuid rohkem positiivsematel inimestel oli üheksa aasta jooksul väiksem mälulangus.

Mälu langusel võivad olla tõsised tagajärjed, alustades lähedaste nimede unustamisest kuni selleni, et inimene unustab võtta vajalikke ravimeid. Autorid kirjutavad uuringus, et mälu langus on esimene ilming Alzheimeri tõve kohta, mis muserdab nii selle põdejat ennast, tema lähedasi kui ka ühiskonda.

Statistikaameti prognoosi kohaselt on 2050. aastaks Eesti elanikkonnast umbes veerand vanemad kui 65 eluaastat. 

Tulevikus vajab uurimist, kuidas on positiivsete emotsioonide ja mäluga seotud nii inimese füüsiline tervis kui ka sotsiaalsed suhted.

Autorid kirjutavad uuringu tulemustest ajakirjas Psychological Science.