Dementsusega vanurid päästab enesetapumõtetest arstide tähelepanu

Pea kuuendik kodus elavatest dementsusega eakatest mõtleb suitsiidist, selgus Tartu Ülikooli teadlaste osalusel kaheksas Euroopa riigis tehtud uuringust. Suitsiidimõtete olemasolust on teadlaste hinnangul vaja kindlasti teada saada, et pakkuda haigele sobivat ravi ja tema hooldajatele abi.
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on enesetapp ning seda puudutavad mõtted ja käitumine suured probleemid kogu maailmas. Riskiteguriteks loetakse nii kõrget vanust kui ka vaimseid häireid.
Teadlaste ja arstide sõnul on dementsusega inimeste suitsiidimõtete kohta kogutud maailmas vähe andmeid, mis raskendab neile parema abi pakkumist. Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased aitasid koostöös seitsme riigi teadlastega selle puudulikult uuritud valdkonna kohta uusi teadmisi hankida.
Enam kui 1200 uuritavat
Uuringusse kaasati Eestist, Hispaaniast, Hollandist, Prantsusmaalt, Rootsist, Saksamaalt, Soomest ja Ühendkuningriigist 1223 inimest, kellel oli vanust vähemalt 65 aastat. Eestist osales 172 inimest. Peale vanuse olid uuringus osalemise tingimused vaimse seisundi uuringus saadud tulemus, dementsuse diagnoos ning mitteametliku hooldaja ja tugiteenuste toel kodus elamine. Mõistmaks suitsiidimõtetega seotud tegureid ja nende mõtete muutumist aja jooksul, intervjueerisid uurijad osalejaid nii uuringu alguses kui ka kolm kuud hiljem.
Suitsiidimõtete sagedus
Suitsiidimõtete esinemise sagedus oli riigiti väga erinev, ulatudes kuuest protsendist 24 protsendini. "See võib sõltuda kultuurilisest taustast ja sellest, kuidas eri riikides suitsiidi suhtutakse," ütles uuringu korraldaja Eestis, Tartu Ülikooli emeriitdotsent geriaater Kai Saks. "Mõju võib avaldada ka sotsiaalteenuste kättesaadavus ja omastehooldajate toetamine, mis on riigiti samuti väga erinevad," lisas ta.
Peamised enesetapumõteteni viinud tegurid olid kultuuriline taust, depressioonisümptomid, luulud, hallutsinatsioonid, agitatsioon, ärevus, apaatia, pidurdamatus, ärrituvus ning öised käitumishäired. Enesetapumõtteid tekitasid aga ka ärevust ja hirmu vähendavad ravimid ning dementsuse sümptomeid leevendavad ja haiguse kulgu pidurdavad arstirohud.
Riikidevahelised erinevused
Rahvusvahelise uuringu tulemused näitasid dementsusega inimeste suitsiidimõtete erinevusi kaheksa Euroopa riigi vahel. Kui Hollandis oli enesetapumõtteid mõlgutanud inimeste osakaal kõige suurem, siis Hispaanias oli see jällegi pigem tagasihoidlik.
Eestis oli suitsiidimõtete esinemissagedus riikide keskmise lähedal. "Arvestades, et Eestis oli uuritavate hulgas teistest riikidest rohkem inimesi, kellel oli dementsus arenenud juba raske staadiumini, ei saa seda tulemust siiski heaks pidada," leidis Saks. "Nii selles kui ka varasemates uuringutes on leitud, et suitsidaalsete mõtete esinemissagedus on suurim dementsuse keskmises staadiumis ning seejärel väheneb."
Suitsiidimõtete muutumine
Kui uuringu alguses oli suitsiidimõtteid 14 protsendil uuritavatest, siis kolm kuud hiljem tehtud intervjuudest nähtus, et suurel osal neist, kellel selliseid mõtteid alguses ei olnud, neid ka ei tekkinud. Umbes ühepalju oli neid, kellel enesetapumõtted vahepeal tekkisid, vähenesid või kadusid või siis püsisid olulise muutuseta.
Saks selgitas, et suitsiidimõtete püsimine ja muutused võivad sõltuda dementsuse süvenemise kiirusest, depressiivsuse dünaamikast, ravimite kasutamisest ning omastest hooldajate võimekusest hooldusega toime tulla.
Abi patsiendile ja hooldajale
Kai Saksa sõnul on hädavajalik, et spetsialistid tuvastaksid dementsuse ja enesetapumõtetega ning depressiivsete ja muude psühholoogiliste sümptomitega eakad inimesed. Ainult nõnda saab pakkuda vajalikku abi nii haigetele kui ka nende hooldajatele. "Mitteametlikul hooldajal on väga tähtis roll, sest näeme, et koos hooldajaga elamine toetab dementsusega inimese stabiilsena püsimist ja vähendab suitsiidimõtete tekkimise riski," kirjeldas ta.
Samas rõhutas ta, et kui hooldajal kasvab hoolduskoormus üle pea, võib sellele järgneda läbipõlemine. Dementsusega inimesel võivad hooldaja läbipõlemise tõttu omakorda tekkida koormaks olemise või süütunne ning seejärel suitsiidimõtted. "On väga tähtis, et omastehooldajad saaksid kogukonnalt või riigilt tuge ja neil jääks hooldamise kõrvalt aega ka enda eluks."
Teadlaste hinnangul tuleks vähenenud kognitiivsete võimetega inimeste enesetapumõtete ja suitsiidikäitumise kohta teha veel riigipõhiseid uuringuid, mis käsitleksid erinevaid bioloogilisi, psühholoogilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi tegureid. "Longituud- ja sekkumisuuringud võivad parandada teadmisi suitsiidimõtete muutumise kohta aja jooksul ning aidata dementsusega inimesi ja nende hooldajaid nii tervishoiu- kui ka hoolekandesüsteemis tõhusamalt toetada," kinnitas Saks.
Tartu Ülikooli teadlaste osalusega teadusartikkel "Associated factors of suicidal ideation among older persons with dementia living at home in eight European countries" avaldati teadusajakirjas Aging & Mental Health.
Toimetaja: Airika Harrik