"Tasapisi võib fentanüül tagasi hiilida," rääkis ERR-ile Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre. Ta lisas, et nii massiliselt fentanüüli Eestis siiski levima ei hakka kui aastaid tagasi.

Uimastisõltlastega tegeleva MTÜ Convictus Eesti tegevjuht Inna Farber rääkis, et kui paar kuud tagasi fentanüüli mõju all olevaid inimesi polnud, siis nüüd on neid jälle juurde tekkinud.

"Täpselt ei tea, me ei küsi nii otse, aga see on mingi fentanüülisarnane mõju," sõnas Farber.

Suuremale fentanüüli levikule pandi pidur peale siis, kui politsei tabas 2017. aasta suvel suure fentanüüliäri ninamehed.

Fentanüüliturg enam niivõrd suureks ei tohiks minna, kui mõne aasta eest, sest need, kes suuremas osas turgu haldasid, on kinni peetud, mistõttu kukkus fentanüüliturg suuremas osas kokku, selgitas Tambre. "Täna nagu üritavad kümned ja kümned tulla, aga neid on ka järjest kohe kinni peetud. Me arvame ise, et samasugust hullu olukorda enam ei tule."

Kui fentanüüli levimine vähenes, hakkas Eestis levima narkootikum nimega alfa-PVP, mille tänavanimed on Flakka, UFO, soolad, kristallid. Narkootikum tuli Eestisse Venemaalt.

Tegemist on väga ohtliku narkootilise ainega, mis võib tarvitaja muuta vägivaldselt agressiivseks, narkootikumi seostatakse ka enesetappude ja südameinfarktiga.

"See on kõige hullem narkoaine, mida ma olen näinud. Inimene üldse ei oska suhelda, üldse ei ole kontakti inimesega, kes nende mõju all on. Nad on agressiivsed," ütles Inna Farber.

Urmet Tambre sõnul ei ole alfa-PVP-d Eestis kahel põhjusel. "Venemaa piir on kinni ja paljud müüjad on tabatud," rääkis ta.

Tervise Arengu Instituudi narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juht Aljona Kurbatova ütles, et 2018. ja 2019. aastal oli märgata, et inimesed, kes seni olid peamiselt tarvitanud fentanüüli, hakkasid otsima teisi aineid selle asendamiseks. "Osad pöördusid ravile, aga me ei saa rääkida, et see oleks massiline ravile pöördumine olnud /.../ Tarvitajate endi sõnul hakati fentanüüli kompenseerimiseks tarvitama amfetamiini," ütles Kurbatova.

Tambre selgitas, et paljud püüavad sõltuvust leevendada alkoholi liigtarvitamise või rahustitega. "Võtavad siis kangemaid rahusteid, üritavad Xanaxit leida kuskilt või siis tehakse kõiki aineid, mis vähegi kättesaadavad on – kanepit, amfetamiini, et kuidagimoodi keha turgutada ja hoida need hirmsad krambid ja kõik muu eemale."

Narkootikumide üledoosidest põhjustatud surmajuhtumite arvu on lähiaastatel mõjutanud fentanüüli turult kadumine.

"Osaliselt see on tingitud sellest, et fentanüüli enam ei olnud. Fentanüül oli juba enne peamiseks aineks, mille üledoosidesse inimesed surid," selgitas Kurbatova. 

Viimaste hinnangute järgi on Eestis 8600 süstivat narkomaani, kuigi andmed pärinevad 2015. aastast, pole Kurbatova hinnangul alust arvata, et see arv oleks viimastel aastatel tõusnud.

Kurbatova toob positiivsena välja, et uut süstivate narkomaanide põlvkonda pole peale kasvamas. "Täna on narkootikume süstiva inimese keskmine vanus stabiilselt tõusnud," lisas ta.

Huvitava statistilise erinevuse fentanüüli tarvitamise kõrgaja ja aine turult kadumise vahel tõi esile Tartu ülikooli epidemioloogia professor Anneli Uusküla, kes on viimased 17. aastat narkomaania uuringutega tegelenud.

HIV positiivsed on umbes pooled süstivatest narkomaanidest. 2016. aastal, mil fentanüül oli väga kättesaadav, olid 67 protsenti HIV positiivsetest ravil, siis 2018. aastal olid HIV positiivsetest ravil ainult 38 protsenti.

Ühtlasi on langenud metadoonravil olevate narkomaanide hulk: 2016. sai metadoonravi 28 protsenti süstivatest narkomaanidest, 2018. aastaks oli see langenud kuuele protsendile.

Mis võivad niisuguse muutuse põhjused olla, on Uusküla sõnul keeruline öelda. Siinkohal on oluline märkida, et eelkirjeldatud uuringu tulemused on esialgsed, sest need ei ole veel publitseeritud.

Fentanüülisõltuvusest ja üleüldse opiaadisõltuvusest paraneda pole võimalik, kuid olukorda aitab leevendada sõltuvusravi. Üks võimalus on metadoonravi, et sõltlasi normaalse ja stabiilsema elu juurde tagasi tuua.

Uusküla selgitas sõltlase kriminaalkorras karistamine ja vangistamine oodatud tulemust ei too. "Kui küsitleda narkomaane, siis ta on 33-aastane mees. Ta on kuus korda oma elu jooksul juba vangis olnud. Vangistus ei lahenda mitte ühtegi probleemi. Meie vanglad on täis inimesi, kes tulevad ja lähevad. Sõltlane vajab pigem asendusravi ja toetust oma ellu," selgitas ta.

Veel on Uusküla sõnul oluline, et narkokaubanduse ja tootmise vastu suunatud sihipärane tegevus, sest inimesed ei saa kasutada narkootikume, mida ei ole.