Mida peate oma senise elu või karjääri kõige nauditavamateks hetkedeks ning kui palju võivad ühtida need põhjustega, mille pärast teid akadeemikukandidaadiks esitati? 

Võtab mõtlema. Ilmselt koos kolleegide/teaduspartneritega kogetud huvitavad diskussioonid, milles oleme jõudnud, kas teadustulemuse (fakti) põneva interpretatsioonini või intrigeeriva (uue) uuringu küsimuseni. Või kui aruteludes on minu enda jaoks korraga miski selgeks saanud ("selguse hetk"). Või kui teise valdkonna teadlasega rääkidas saad aru, kui palju on kokkupuutepunkte või valdkonna üleseid metoodikaid, lahendusi.

Või kui oskad tudengile lihtsate sõnadega selgitada midagi, mis esmapilgul tundub keeruline.

Ehk siis … koostöö, teistelt õppimine, teadmiste edasiandmine.  

Millised on teie valdkonna peamised väljakutsed Eestis ja maailmas tervikuna? 

Rahvatervishoiu väljakutsed Eestis ja maailmas on sarnased.

Üks oluline erisus on. Eestis ei ole rahvatervishoiul selgelt kuvandit. Kuvandi loomine ja kinnistamine teadusmaailmas, otsustajate (poliitikute) jaoks ja rahvastikus on huvitav motiveeriv väljakutse. Võtab aega, aga protsess on hakanud liikuma.

Maailmas tervikuna – (i) terviseebavõrdsuse vähendamine; (ii) rakendades tõestatult efektiivseid meetmeid. Rakenduse aluseks peab olema parim tõendus. Parimaks tõenduseks tervise valdkonnas on teadustööde tulemused – ojektiivsed ja erapooletud hinnangud. 

Millisena näete te akadeemikute rolli 21. sajandi ühiskonnas ja kui nähtavad peaksid nad olema argielus? 

Akadeemikute roll on oluline. Praeguse Covid-19 epideemia paradoksaalne positiivne efekt on olnud rahvatervishoiu otsuste ja poliitikate alusena teaduse olulisuse esile toomine.

Argielu nähtavus ei olegi nii kriitiline. Akadeemikutel on oluline koht, võimalus ja kohustus teaduspõhise maailmapildi kujundamises ja tugevdamises. 

Mida tähendaks akadeemiku tiitli saamine teile isiklikult ja kuidas see teie elu muudaks? 

Suur tunnustust tehtud tööle, kinnitust rahvatervishoiule, kuid valdkonnale.