Maailmas praegu laialdaselt palaviku alampiiriks peetav 37 °C standard ulatub 170 aasta taha. Saksa arst Carl Wunderlich mõõtis toona sadu kordi 25 000 inimese kehatemperatuuri. Tavaliselt jäi see 36,2–37,5 °C vahele. Inimeste kehatemperatuuri mõjutab nende vanus, sugu ja mõõtmiste tegemise kellaaeg. Kindluse mõttes järeldas Wunderlich, et palavik algab 38 °C.-st

Hilisemad katsed on seadnud hinnangu küsimärgi alla. Näiteks sai Marylandi Ülikooli nakkushaiguste arst Philip Mackowiak patsientide kehatemperatuuri Wunderlichi termomeetriga mõõtes 1,6–1,9 °C võrra kõrgemaid tulemusi, kui kasutades selleks kaasaegseid mõõteriistu.

Ebakõlale on viidanud teisedki tööd. 2017. aastal Suurbritannias elavat enam kui 35 000 inimest haaranud töö põhjal oli inimeste kehatemperatuur 36,6 °C. Möödunud aasta alguses ilmunud 27 eelneval uuringul põhinenud meta-analüüsi põhjal on see veel kraadi murdosa võrra madalam.

Nüüd ajakirjas eLife ilmunud uurimuse järelduste põhjal on erisuse põhjused põhimõttelisemad. Stanfordi Ülikooli nakkushaigustele pühenduv epidemioloog Julie Parsonnet uuris kolleegidega kolme temperatuurikogumikku. Neist kõige varasem koondas USA kodusõja veteranide kohta aastatel 1862–1930 kogutud terviseandmeid. Toonaseid mõõtetulemusi kõrvutati 1970. aastatel ja aastatel 2007–2017 saadud tulemustega.

Olulisena jäi vaadeldud ajaperioodide sisse muutused mõõteriistades. See võimaldas vähendada riski, et erisuste taga olid mõõteriistade eripärad. Samas tunnistasid teadlased, et hilisema ajaperioodi kohta leidus andmeid oluliselt rohkem. Rohkem kui 677 000 andmepunktist koguti ligi 600 000 aastatel 2007–2017.

Töörühm leidis, et 19. sajandi alguses sündinud meeste keskmine kehatemperatuur oli 0,59 °C võrra kõrgem kui 1990. aastate lõpus ilmale tulnud meestel. Naiste seas oli vahe väiksem – 0,32 °C. Keskmiselt langes inimeste kehatemperatuur kümnendi kohta 0,03 °C.

Parsonnet oletas kolleegidega, et nähtu taga on keha põletikulisuse vähenemine. Inimesed puutusid minevikus kokku rohkemate haigustekitajatega. Kehvem oli ka nende hammaste tervis ja hügieeniharjumused. Samuti jõuti 20. sajandi keskel esimeste antibiootikumide loomiseni. Kuna kasutatud andmestikud üleminekuperioodi ei katnud, pole võimalik oletuse paikapidavust siiski otseselt proovile panna.