Koolibrid meenutavad ellujäämise nimel öösel surnuid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Keskmiselt jäi tardunud koolibride kehatemperatuur vahemikku 5-10 kraadini.
Keskmiselt jäi tardunud koolibride kehatemperatuur vahemikku 5-10 kraadini. Autor/allikas: S. Faric/Flickr (CC BY 2.0)

Andide kõrgmäestikus elavad koolibrid tulevad öösiti toime ka nullilähedase õhutemperatuuriga. Äsjase uuringu järgi on linnukestel võtta nutikas vastumeede: nad viivad mitmeks tunniks ise oma kehatemperatuuri kümneid kraade alla, vahendab Science.

Koolibrid on oma kehamõõtmete kohta kõige kiirema ainevahetusega selgroogsed: nende ainevahetus on inimese omast pea 77 korda kiirem. Seetõttu peavad need väikesed linnud pidevalt midagi sööma. Paraku on mägedes vahel koolibride toiduotsinguteks liiga pime ja külm, ent tundide kaupa ise oma kehatemperatuuri üleval hoida oleks linnukestele kurnav.

Sestap ei püüagi koolibrid oma kehatemperatuuri hoida, vaid lasevad sellel 10–30 kraadi jagu langeda. Madalama kehatemperatuuri juures muutub nende ainevahetus kuni 95 protsenti aeglasemaks. See aga päästab linnud näljasurmast, sõnab New Mexico Ülikooli füsioloogiaökoloog Blair Wolf.

Säärast jahtunud olekut nimetatakse tardumuseks: lind ei liiguta ega reageeri ümbritsevale. Wolfi sõnul ei saaks inimene tardunud koolibrit kätte võttes arugi, kas lind on veel elus või mitte. Hommikuvalges soojendab koolibri end aga jälle üles ja suundub toitu otsima. Ökoloogi sõnul on kirjeldatud tsükkel võrreldav tihendatud graafikuga talveunega.

Maailma kõige külmemad linnud

Blair Wolf ja kolleegid käisid 2015. aasta märtsis Peruu Andides, et võrrelda, kuidas erinevad koolibriliigid kõrgmägedes tardumust kasutavad. Uurijad tegid välitööd 3800 meetri kõrgusel merepinnast, kus õhk jaheneb öösel nulli kraadi lähedale. Seal püüdsid nad kinni 26 koolibrid kuuest erinevast liigist. Teiste seas püüdsid nad kinni 12 sentimeetri pikkuse musta metallsaba (Metallura phoebe) ja suurkoolibri (Patagona gigas). Viimane on suurim koolibrilaste sugukonna esindaja, kes on näiteks metallsabast kaks korda suurem.

Uurimisrühm viis kõik linnud oma laagripaiga lähedal eraldi väikesesse linnukuuti. Iga koolibri kloaaki ehk sigimis-, munemis- ja pärakuavasse pandi tilluke traat, mis mõõtis öö jooksul linnu kehatemperatuuri. Nii said teadlased täpselt teada, millal linnud end maha jahutasid ja millal uuesti üles soojenesid.

Selgus, et kõik uuritud koolibriliigid elasid külma öö üle tardumuses, misjuures paljud saavutasid üllatavalt madala kehatemperatuuri. Üks must metallsaba jahtus öösel isegi 3,3 kraadini. See on väikseim teadaolev kehatemperatuur linnul või loomal, kes ei maga talveund. Ainult arktikasuslikul (Spermophilus parryii) on talveune ajal veelgi madalam kehatemperatuur.

Keskmiselt jäi tardunud koolibride kehatemperatuur vahemikku 5–10 kraadini, mis on vähemalt 26 kraadi madalam nende tavapärasest. Võrdluseks oleks ainuüksi kaks kraadi tavapärasest madalama kehatemperatuuriga inimene juba alajahtunud.

Säästlik sarnasus

Mida lähemal on koolibri kehatemperatuur ümbritseva õhu temperatuurile, seda vähem kulub linnul energiat ainevahetuse protsessidele. Linnul on siis lihtsam hoida end soojas ja säilitada normaalset südamerütmi. Blair Wolfi sõnul lööb lendava koolibri süda minutis 1000–1200 korda, ent tardumuses võib see arv langeda 50 löögini minutis.

Öisel mahajahtumisel on ka varjukülg: liikumatud linnud on kerge saak kiskjatele. Kuigi madalamal maastikul seaks see linnud suurde ohtu, pole Wolfi sõnul Andide kõrgmäestikus kuigi palju kiskjaid, kes koolibrisid ohustaks. Ökoloog lisab, et väieksest koolibrist kiskja söönuks ei saaks.

Edaspidi tahab Wolf välja uurida, kuidas lindude kehad sedavõrd madala temperatuuriga toime tulevad.

Uuringi ilmus ajakirjas Biology Letters.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: