Kakaduude seltsielu uurimisel tulid teadlastele appi tavainimesed ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kollatutt-kakaduu
Kollatutt-kakaduu Autor/allikas: Wikimedia Commons (CC BY 2.0)

Lindude sotsiaalseid suhteid on seni uuritud valdavalt tehistingimustes, kuna looduses toimetavad linnud on vilkad ja näivad inimsilmale äravahetamiseni sarnased. Kui linde õnnestubki märgistada, on ühel uurijal väga keeruline koguda tõesteks järeldusteks piisavalt andmeid. Austraalias tulidki tavainimesed teadlastele appi just kakaduude seltsielu uurimisel.

Austraalia linnades on kollatutt-kakaduude arvukus viimase kolmekümne aastaga jõudsalt kasvanud. Sydneys märgistati 130 kollatutt-kakaduud palja silmaga kergesti nähtavate tiivamärgistega ning paluti linlastel nähtud kakaduude vaatlused sisestada nutirakendusse. Lindude jälgimine linnas on lihtne, sest seal ei pelga kakaduud inimest, seega õnnestub linnu märgist tuvastada vähema vahemaa pealt ka palja silmaga, kirjutab Marko Mägi Linnuvaatleja ajaveebis.

Selgus, et harrastusteadlaste panus on väga oluline. Kuue aasta jooksul kogunes üle 900 vaatleja abil rohkem kui 27 000 kakaduuvaatlust. Nende andmete abil oli võimalik modelleerida lindude liikumist ning selgitada, millised on salkades sotsiaalsed suhted.

Harrastusteadlastelt saadud andmete usaldusväärsuse kontrollimiseks pandi kümnele kollatutt-kakaduule GPS-seade ning võrreldi, kas GPS-is jälgimine annab sarnase tulemuse. Kahe meetodi tulemused kattusid väga suures ulatuses, vaid 1,9 protsenti linlaste edastatud vaatlustest ei olnud usaldusväärsed. Niivõrd suure andmehulga puhul on sellise vea mõju lõpptulemusele peaaegu olematu.

Andmetest selgus, et kollatutt-kakaduude salkade koosseis on ajas suhteliselt püsiv. Enim mõjutas salga koosseisu ööbimispaikade valik – kollatutt-kakaduud ööbivad puudel seltsingutes sarnaselt meie hakkidega – ning viie aasta jooksul kasutas üks lind keskmiselt vaid 2,5 ööbimispaika.

Indiviidide ja salkade segunemisel mängisid oma osa ka toitumiskohad, kuid andmed näitavad, et kuigi lindude liikumisvabadus ei ole kuidagi piiratud, on kakaduudel selged püsivad pikaajalised sotsiaalsed sidemed ning aasta lõikes ei muutu suhete arv kuigi palju.

Veel selgus selgus, et näiteks talvel toitutakse reeglina koos kaaslastega, kellega on tugevamad sidemed ning suhteid mõjutas ka linnu vanus. Vanematel kakaduudel olid suhted pikemaajalised ning nad veetsid rohkem aega koos samade kaaslastega.

Harrastusteadlastest on seega palju abi näiliselt kaootiliselt linnaruumis liikuvate lindude omavaheliste suhete selgitamisel. Tulevikus võivad sellised teadmised olla abiks inimese ja lindudevaheliste võimalike konfliktide lahendamisel.

Uuring ilmus väljaandes Journal of Animal Ecology.

Toimetaja: Indrek Ojamets

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: