Metsapatoloog Liina Jürisoo rääkis "Vikerhommikus", et jalakasurma puhul on tegemist jalakate kuivamist põhjustava seenhaigusega. Viimastel aastatel on tuvastatud jalakasurma kõikides Eesti maakondades. Tegemist pole ainult Eesti probleemiga, vaid seda haigust leidub põhjapoolkeral mõned Aasia riigid kõrvale jättes praktiliselt igal pool.

 Haigus võib olla neist riikidest pärit, aga seda kindlalt väita ei saa. Küll aga on puud seal selle haiguse vastu resistentsed. "Kuidagi on nii, et neil on mingisugune geneetiline kood sees, et see haigus neid ei võta," lausus Jürisoo.

Jalakasurm levib puu sees ja juhtkudedes väga kiiresti. Puu üritab ennast Jürisoo sõnul kaitsta, tekitades keemilisi ühendeid järgides seene liikumist. Tegelikult aga juhtub see, et puu blokeerib iseenda juhtkondades liikuva vedeliku ära. See on ka põhjus, miks puud kiiresti kuivavad, sest juhtkudedes ei saa vedelik liikuda.

Jürisoo selgitas, et on olemas jalaka maltsaüraskid, kes levitavad seenhaigust puult puule varasuvel. Kui puud on lähestikku, levib see ka juurte kaudu. Kui puud oleksid üksteisest eemal, siis see aeglustaks haiguse kiiret kulgu. "Ega lõpliku lahendust ei ole, sest me ei tea täpselt, kuhu need putukad täpselt lendavad," tõdes ta.

Kui puu on juba surnud, pole see enam nakkusohtlik ega levita haigust. Seega ei ole taoliste puude eemaldamisega kiiret. Puud tuleks kiirelt maha võtta siis, kui on näha, et neile on haigus külge tulnud. Putukad poevad nakatunud puude koore alla, sest nende jaoks on tegemist hea talvitumiskohaga. "Kui koorealune on veel piisavalt terve, siis on see hea söögikoht, kus putukavastsed saavad toituda," selgitas Jürisoo.

Jürisoo rääkis, et erinevate puude haiguste üks põhjus on kliima soojenemine. Seetõttu koorub putukatel rohkem kui üks põlvkond. Kui on rohkem põlvkondi, saavad nad ka rohkem puid nakatada. Samuti on murekoht see, et inimesed toovad riiki puid ja põõsaid, mille puhul ei tea kunagi, mis haigustekitajad võivad neil küljes olla.

Mõndagi  saab õppida haiguste tõrjumiseks ülejäänud Euroopast. Jürisoo rääkis, et Lõuna-Euroopas on igasuguseid haiguseid levimas, mis põhja poole veel jõudnud ei ole. "Ega me neile kätt ette panna ei saa, sest loodus elab omasoodu. Mida me aga teha saame, on näiteks see, et ei raja alleed ainult ühest puuliigist ja loome mitmekesisemaid istutusalasid. Kui midagi haigeks jääb, siis ei nakatuks vähemalt kõik puud," selgitas ta

Jürisoo tõi siinkohal näite Malmö linnast, kus istutatakse alleesid erinevatest liikidest. Küll aga on puude kasvukujud üsna sarnased ja pikas plaanis ei pane inimesed tähelegi, et seal on tegemist erinevate liikidega.