Gabriela Venable Ameerika Ühendriikidest Duke'i Ülikoolist ja Yale'i Ülikoolist kogus koos kolleegidega värviandmeid 144 koolibriliigi kohta, kelle sulestikust võtsid nad uurimiseks 1600 proovi.

Sinna kõrvale vaatasid nad enam kui saja linnuliigi, sealhulgas näiteks nii pingviinide kui ka papagoide kohta juba varem kogutud samalaadseid värviandmeid.

Teadlased võtsid arvesse ka olemasolevaid teadmisi lindude nägemisfüsioloogiast ja püüdsid iseloomustada linnusulgede värvimitmekesisust lindude eneste vaatepunktist, mis hõlmab ka inimsilmale nähtamatuid värvitoone.

Lindudel on silma võrkkestas nimelt lausa nelja tüüpi kolvikesi ehk koonusrakke, mis reageerivad peale punase, rohelise ja sinise ka spektri ultravioletsesse ossa jäävale valgusele.

Venable ja kaasautorid märgivad ajakirjas Communications Biology, et just läbi linnusilmade vaadatuna paistab koolibrite eriline värvikirevus eriti kirkalt silma.

Nende sulestiku värvipalett on kõigi teiste lindude omaga võrreldes lausa 56 protsenti laiem. Küllastunud sinist, rohelist, lillat ja muid harvaesinevaid toone sisaldav värvivalik on eriti rikkalik linnukeste pea- ja kaelapiirkonnas.

Koolibrite suled saavad oma värvid suleebemetes sisalduvate nanostruktuuride abil, mis menetlevad neile langeva valguse eri lainepikkusi eri moodi.

Värvikirevust vajavad koolibrid muu hulgas partneri tähelepanu äratamiseks, aga ka selleks, et markeerida ühemõtteliselt oma territooriumi.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.