Kanaaju võib mõelda vägagi tarku mõtteid
Linnu vaimsed võimed sõltuvad ajurakkude arvust ühes tema eesaju osas ning aju erinevate osade ühendustest.
Tavaliselt ütleme kanaaju kellegi kohta, kes tundub meile väga rumal. See piltlik solvang võib aga olla kohatu, sest mõnedel lindudel jätkub nupukust küll. Väikesele peale vaatamata võivad näiteks papagoid ja vareslased lahendada mõistatusi sama hästi kui primaadid.
Varasematest uuringutest teame, et laululindudel ja papagoidel on eesajus väga palju ajurakke – võib juhtuda, et pärdikutest rohkemgi. Kuigi võiks ju arvata, et looma vaimne võimekus sõltub tema ajurakkude arvust, on uuringutulemused sel teemal vastakad.
Uurijad pole päris ühel meelel, millega võrreldes ajurakke kokku lugeda. Kas suur keha teeb linnu targaks? Või on targal linnul lihtsalt oma keha suuruse kohta suur aju?
Nüüd kirjutab rahvusvaheline teadlasrühm ajakirjas Nature Ecology and Evolution, et asi on natuke mõlemas.
Töörühm luges kokku ajurakud 111 linnuliigi mantlites. Mantliks nimetatakse selgroogsete loomade peaajus paiknevat suuraju poolkerade perifeerset osa. Seejärel kõrvutasid uurijad rakkude hulka ja lindude enam kui 4400 nupukat toitumisviisi.
Ilmnes, et ajurakurikkamate mantlitega linnud hankisid tõenäolisemalt toitu mingil nutikal viisil. Samas tähendas ajurakke pungil mantel, et ülejäänud ajus oli rakke vähem.
Autorid järeldavad, et kui linnu eesajus on ajurakke ebaproportsionaalselt palju, peaks terve tema aju olema nii absoluutselt kui ka keha mõõtudega võrreldes suurem. Linnu nupukus paistab aga sõltuvat sellest, kui suur osa tema ajurakke haldab vaimsete võimetega seotud ülesandeid.
Autorite sõnul sai nende hüpotees kinnitust ja intelligentsus sõltubki kahest asjaolust. Oluline on nii ajurakkude absoluutarv kui ka see, kui hästi rakud aju erinevaid osi ühendavad. Seepärast ei saa öelda, et suure kehaga loomad oleksid kindlasti targemad.
Ühtlasi märkasid teadlased, et oma osa mängib ka linnu arengukiirus. Aeglasemalt arenevatel linnupoegadel kipub mantlis olema rohkem ajurakke. See viitab sellele, et nutikam aju vajab peale linnukese koorumist rohkem arenguaega. Nutikuse poolest tuntud varesed ja papagoid veedavadki noorena rohkem aega pesas ja kasvatavad eesajusse rakke juurde.
Pikem areng selgitab sedagi, miks meie aju on võrreldes teiste primaatidega suurem ja keerukam. Meie ajud on ka väga kohanemisvõimelised ja info liigub nende eri osade vahel hästi. Siiski ei paku kana suhteliselt väike pea kuigi head rumala inimese võrdpilti.
