Toidu varumine on loomariigis üsna tavaline, eriti meie piirkonnas, kus kogutakse talvevarusid. Mitmed liigid, näiteks õgijad (ld k lanius ehk 'lihunik'), koguvad varusid ka pesitsusajal, kirjutab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi ajaveebis Linnuvaatleja.

Õgijad torkavad saagi vardasse oksale või okastraadile. Suurematel liikidel, näiteks hallõgijal (Lanius excubitor), võib saak olla väike näriline, lind, sisalik või konn ning väiksematel suured putukad.

Miks nad saagi vardasse ajavad, ei ole täpselt teada, kuid arvatakse, et kuna õgijail ei ole saagi kinnihoidmiseks röövlinnule omaseid suuri küüniseid, püsib saak vardas kindlalt paigal. Samas võib tegu olla ka toiduvaruga, mis kulub marjaks ära kehva ilma korral või juhul, kui on raske saaki on leida või poegi toita.

Senised uuringud näitavad, et vardasse aetud saak on märk territooriumi kvaliteedist – vardasse ajavad saagi isaslinnud, harva emased, ning sageli on saak territooriumi servaaladel. Emased kasutavad aga varusid toiduotsingule kuluva aja ja seega ka tervise säästmiseks.

Punaselg-õgija (Lanius collurio) ajab saaki vardasse peamiselt pesitsusajal. Kuna kõik isendid nii ei toimi, annab see siiski alust arvata, et vardasse ajamisest on tulu. Uurijad kaardistasid Ida-Poola punaselg-õgijate territooriume ja sealt leitud saaki, valdavalt juulipõrnikaid (Anomala dubia) ja sihktiivalisi. Samuti võtsid nad õgijapoegade vereproove. Neid uurides selgus, et vardasse aetud toiduga territooriumitel olid poegade verenäitajad paremad.

Saaki vardasse ajanud lindude järglaste vere hemoglobiini tase oli oluliselt kõrgem ja nende veres oli vähem valgevereliblesid.

Hemoglobiin näitab organismi füüsilist võimekust, sest transpordib kudedesse hapniku. Mida rohkem hemoglobiini, seda kiiremini ja rohkem jõuab kudedesse hapnikku ning seda tõhusam on toimimine.

Valgeverelibled kaitsevad aga organismi patogeenide eest. Kõrgenenud valgevereliblede hulk on märk, et organism on stressis: seal on näiteks põletik, mis vajab kiiret immunsüsteemi sekkumist. Üldine kurnatus, mida täheldati ka punaselg-õgijate poegadel kuumadel päevadel, võib samuti valgevereliblede hulka tõsta.

Kuigi täheldatud seosed olid nõrgad, on tegemist siiski esimese tõendiga toidu vardasse ajamise ja poegade tervise vahelisest seosest. Võimalik, et lisaks poegade tervisele on varudel ka vanalindudele positiivne mõju. Varu tekitatakse reeglina keskpäeval, kui putukad on aktiivsed, saak süüakse aga õhtul või järgmisel hommikul, mil õhk on jahedam ja putukad ei ole veel või enam aktiivsed.

Uuring ilmus ajakirjas International Journal of Avian Science.