Rähne kaitseb peapõrutuse eest eriline ajuehitus
Rähnid on töökad ja lärmakad linnud. Küllap olete isegi kuulnud rähni trummeldamas. Olete aga mõelnud, kas rähnil ei hakka kogu sellest toksimisest pea valutama?
Rähnid töötavad peaga. Varakevadest saadik hakkavad nad puudel, hoonetel ja isegi metallpindadel, nagu korstnatel või äravoolutorudel, trummeldama. Puutüvesid haamerdavad nad toidu otsimiseks, pesa ehitamiseks, aga ka lihtsalt tähelepanu püüdmiseks, et ahvatleda sellega partnerit või siis selleks, et hirmutada konkurente.
Rähnid võivad nokaga toksida kiirusega 18–22 lööki sekundis ja teha päevas kokku kuni 12 000 lööki. See tekitab küsimuse, kuidas rähnid oma aju ei kahjusta, kui nad pidevalt oma pead justkui haamri ja peitlina kasutavad. Seni on valdavalt arvatud, et rähnide kolju on justkui jalgrattakiiver, mis kaitseb nende pead põrutuse eest. Värske uuringu põhjal läheks sellega aga raisku väärtuslikku energiat.
Tuleb välja, et eeskätt on oluline rähni aju ehitus. Keskmise rähni aju kaalub 2,5 grammi, inimese oma aga 1400 grammi. Võrreldes oma keha suurusega on rähni aju palju väiksem kui inimese aju. See tähendab, et ka kokkupõrkel tekkivad rõhulained on palju nõrgemad. Arvutuste põhjal selgub, et ainuüksi suurusest tulenevalt suudab rähni aju taluda 16 korda tugevamaid jõude kui inimese oma.
Teiseks on rähni nokk väga paks ja tugev ning tõenäoliselt aitab see toksimise mõju leevendada. Nokk koosneb osalt keratiinist nagu ninasarvikute sarvedki.
Kolmandaks erinevad inimese ja rähni kolju. Inimese aju polsterdab ajuvedelik ehk liikvor. Ehk siis inimese aju on nagu paks munakollane munavalge sees. Rähni kolju koosneb seevastu paksust käsnjast luust, mis tähendab, et rähni aju kaitseb justkui kiiver. Seega ei loksu rähni aju ringi ega põrka löögi tõttu vastu koljut. Kui linnu aju ulbiks vedeliku sees nagu inimestel, siis sunniks pea vastu puud trummeldamine aju pealuu sees edasi-tagasi rappuma, mis võiksid seda kahjustada.
Seega aitab rähni aju ja kolju ehitus kaitsta linnu aju nokata trummeldamisel tekkivate jõudude eest. Inimeste puhul poleks aga meeleheitest pea vastu seina peksmine tervise seisukohalt väga arukas ja võib olukorda pikas plaanis hoopis halvemaks muuta.
