Kuigi võib tunduda, et kajakaid on järsku väga palju tekkinud, siis tegelikult ei ole kajakate arvukus 1980. aastatest Eestis eriti muutunud. Küll aga on kajakad üha enam linna kolinud ja saanud paljudele inimestele suviseks äratuskellaks.

Marko Mägi selgitas, et nii nagu inimesed kolivad sageli linna, sest seal on rohkem võimalusi, teevad seda ka kajakad. Kuigi kajakad ei ole tema sõnul linnuriigi kõige nutikamad olendid, saavad nemadki aru, et linnas on märksa lihtsam toitu leida kui looduses.

Oluline tegur on siinjuures prügimäed. Kajakad on kõigesööjad, mis tähendab, et nad ei vali väga hoolikalt, mida ampsata, vaid kõik ettejuhtuv kõlbab toiduks. "Kui taoline külluse maa nagu prügimägi kusagil linnalähedases piirkonnas avatakse, siis on loogiline, et kajakad sinna jõuavad," sõnas linnuökoloog.

Teisi linnuliike linnakajakad väga palju ei ohusta. "Hõbekajakad on meie linnade kõige suuremad röövlinnud, kuigi nad otseselt röövlindude hulka ei kuulu, aga nende isu on väga suur. Nad võivad kerge vaevaga ka teisi linnupoegi alla neelata, kui need kätte saadakse, aga massiliselt kajakad neid ei hävita. Kajakad saavad linnupojad siis kätte, kui nad kusagil maapinnal ringi kepslevad. Ma isegi olen näinud, kuidas hõbekajakas ühe kuldnokapoja alla neelab ja Emajões teda korralikult loputab, et ta nii-öelda libedamalt alla läheks," lausus Mägi. See võib olla üsna võigas vaatepilt, aga linnuökoloog ütles, et loodus ei olegi ilu jaoks loodud.  

Kuna kajakad võivad oma karjumisega olla tüütud, siis aeg-ajalt küsitakse ka Mägi käest, kuidas neist lahti saada. "Kas neist peab üldse lahti saama? Eks on muidugi probleemne, kui keegi elab Mustamäel ja kajakas akna taga hommikul kell neli lõugab. Ma võin ju kaasa tunda, aga mina vaatan seda kui mõnusat äratust. Muidugi, kui eelmine õhtu on väga pikk ja raske olnud, siis loomulikult tahaks pikemalt magada, aga siis tuleb kõrvatroppe kasutada, " ütles linnuökoloog. Ehk siis lihtsam on tema sõnul muuta enda käitumist, kui lõputult linnalindudega võidelda.

Peale selle, et kajakad hirmus suurt kisa teevad, on ka nende väljaheide üsna happeline. Mägi soovitas, et värviga kaetud pindadel ei tasuks lasta väljaheitega liiga pikalt koos olla, sest see söövitab aeglaselt värvi ja nii võib auto värv lahti kooruda. Sama kehtib plekk-katustega, mis tuleks aeg-ajalt lindude väljaheitest puhtaks kasida.

 "Kui jalutate linnas ja kajakas peaks teile kogemata pähe või õla peale laskma, siis mina ütleksin, et ärge tehke välja, see on puhas õnn. Mind on see õnn tabanud sel aastal juba kolm korda ja olen lõbusalt linnule järgi lehvitanud ja öelnud, et hästi tehtud, täpne sihik," rääkis Mägi.

Selleks, et kajakad koduümbrust üle ei võtaks, tasub nende toidulauda piirata. "Me võime siin rääkida kajakatoitjatest, kes paneelmajade juures askeldavad ja kohe kuidagi muud moodi ei saa, kui peavad nui neljaks linde toitma," sõnas linnuökoloog.

Samuti on kajakate eemale peletamiseks väga oluline prügi käitlemine. "Prügimägede sulgemisel on oma mõju ja kui prügi korralikult käideldakse nii, et lindudel ei ole sinna vaba juurdepääsu, siis varem või hiljem hakkab see mõju avaldama. Kindlasti sunnib see linde oma tavapärast käitumist muutma, rohkem ringi lendama ja energiat kulutama," lausus Mägi. Siinkohal saab iga inimene Mägi sõnul panustada mõeldes sellele, kuidas prügi sorteeritakse.

Kui linnud pesitsema asuvad, siis tuleb Mägi sõnul hoolsalt vaadata, kus nad pesitsevad. Reeglina teevad nad seda lamekatusel, kuhu pääseb inimene üsna hõlpsasti ligi. "Senikaua kuni mune pesas ei ole, võib pesi elimineerida ja kui seda järjepidevalt teha, siis linnud peaksid ühel hetkel aru saama, et see koht ei ole pesitsemiseks kõige mõnusam ja kolivad mujale," lausus ta.

Katused ja sinna tehtud pesad tuleks üle vaadata kevadel, mil kajakad rändelt linna jõuavad. "Senikaua kuni pesades ei ole mune, võib pesa elimineerida pannes see prügikotti ja utiliseerida. Kui aga munetakse esimene muna, siis looduskaitseseadus ütleb, et sellist pesa enam puutuda ei tohi," rääkis Mägi. Kui aga on väga hästi põhjendatud põhjus, miks on vaja pesast lahti saada, siis selleks tuleb loomaökoloogi sõnul vastav luba taotleda.

Vahel räägitakse sellestki, kuidas kajakad inimesi ründavad. Linnuökoloog ütles, et seda juhtub peamiselt siis, kui neil on vaja poegi kaitsta. Näiteks praegu on aeg, mil kajakate pojad on linnavahel ringi kõndimas. "Nad võibolla ei ole veel kõik tuult tiibadesse saanud ja askeldavad tänavatel. Mõned kajakad on sellised, kelle jaoks piisab sellest, kui inimene tema poja poole kurja pilgu pöörab ja see on juba piisav motivatsioon, et inimest rünnata," sõnas ta.

Füüsilise kontaktini jõuavad taolised rünnakud aga harva. Reeglina piirduvad kajakad pikeerimise, karjumise ja ehmatamisega. "Nõrgemad lööb see verest välja ja sunnib tänavalt pagema nii, et kajakas täidab oma missiooni: poeg on päästetud. Halvemal juhul võib inimene saada nokahoobi ja kui väga halvasti läheb, võib ka vere lahti lüüa."

Varesed on üsna pika vimmaga linnud ja jätavad meelde, kes neid on kiusanud ja võivad kiusajat pikalt terroriseerida. Kajakate kohta rääkis Mägi, et kuna tegemist on väga kohanemisvõimeliste lindudega, siis ta ei välista, et linnud valivad enda jaoks ebameeldiva inimese välja ja kiusavad teda tänaval. Selleks, et nokahoopidest pääseda, soovitab ta kanda nokamütsi. "Ega see meeldiv tunne ei ole, kui inimene hommikul uksest välja tuleb ja teab, et võib nokaga vastu pead saada," sõnas Mägi. Sellisteks puhkudeks tasub kätte võtta pikem tokk, sest kajakas ründab alati kõige kõrgemal asuvat punkti.