Tartu Ülikooli teadlased veedavad järgmised kuus nädalat Kakrarahu laiul, et uurida kajakaid. Täpsemalt seda, kuidas võib toit mõjutada alles kooruvate linnupoegade tervist. Teadlased plaanivad katset, millega nad uurivad merereostuse mõju kajakapoegade, aga ka laiemalt merelindude tervisele.

Tartu Ülikooli loomaökoloogia kaasprofessor Tuul Sepp ütles, et taoline katse on vajalik teadmaks, kuidas inimtegevus mõjutab looduslikke liike. Tulemuste põhjal saaks luua regulatsioonid ja piirangud, mis aitavad hoida mere puhtana ja looduslikud liigid terve ja rõõmsana.  

Sepp selgitas, et läbiviidav katse on täiesti uudne ja varem pole taolist uuringut tehtud. Kui varem kontrolliti üksikute reoainete mõju, siis nüüd kontrollivad teadlased kogu reoainete kokteili mõju, mida merelind võib toidust saada. Selleks jagatakse linnud kahte rühma: osadele söödetakse puhast Peipsi järve kala, teistele Saksamaal Kieli lahest reostunud aladelt püütud kala.

Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia teadur Randel Kreitsberg rääkis, et kajakad võivad leida lisaks teadlaste ettesöödetud kalale söögipalukest ka mujalt. "Ega me eeldagi, et kogu nende söödav toit pärineb sellest, mis meie neile anname. Nad käivad ja püüavad ka ise sealtsamast merest ühte koma teist või söövad mõne vihmaussi põllu pealt. Meie toit on kõigest üks osa," lausus ta.

Teine häda on see, et kajakad ikka kraaklevad ja kaklevad. Nõnda võib juhtuda, et naabrid pätsavad üksteise tagant toitu ja nii pistetakse pintslisse vale kala. Seega panevad teadlased kala rohkem välja, kui ainult nende kajakate tarvis, kes on uuringu jaoks välja valitud. "Muidu võib tõesti juhtuda, et naabrid, keda me ei uuri, tulevad ja napsavad uuringulindude eest toidu ära," sõnas Kreitsberg.

Teadlaste hüpotees on, et kui lind toitub munemise perioodil peamiselt reostunud kalast, siis linnupoegade koorudes on tibude tervis kehvem. Tervist hindavad nad erinevate biokeemiliste näitajate abil, näiteks mõõdetakse linnupoja stressihormoone, DNA-kahjustusi jms. "Need on tänapäevased mõõdikud, mis peaksid peegeldama, milline võiks olla tibu tervis tema ülejäänud elu jooksul," lausus Tuul Sepp.

Randel Kreitsberg rääkis, et klassikaliselt peaks esimene linnupoeg kasvama kõige suuremaks ja tugevamaks. "Aga on hästi teada, et munemine on üks viis emaslinnul toksiliste ainete kehast väljutamiseks ja suure tõenäosusega saab esimene poeg ka kõige suurema portsu mürgiseid aineid, mis teda omakorda kahjustavad. See ongi põnev, kas võib olla niimoodi, et keskkonnareostuse tõttu ei ole enam eelisseisus esimene poeg, vaid äkki hoopis teine," arutles Kreitsberg.  

Mai alguses on kajakad oma pesakohad Kakrarahu laiul välja valinud ning pesast võib leida esimesi munegi. "Kuna kevad on see aasta olnud külm ja jäänud hiljaks, siis tõenäoliselt seal veel väga palju mune ei ole, aga loodame, et paari nädala jooksul neid tuleb juurde," sõnas Tuul Sepp.

Uuringu esimestel nädalatel tegelevad teadlased pesade märgistamisega. Kakrarahu laid on eriline selle poolest, et seal pesitsevaid kajakaid on varemgi rõngastatud ja nende vanus on täpselt teada. Kui tibud sel kevadel kooruvad, siis rõngastavad teadlased ka nemad. See on oluline osa kogu projektist, sest siis on lihtsam järgmistel teadlastel, kes juba teavad, kui vana üks või teine lind on.

Laiul olles püüavad teadlased linde võimalikult vähe häirida. Linnupesasid külastavad nad ühe korra: siis kui pojad on koorunud ja selleks, et tibud rõngastada, võtta neilt vereproov ja nad üle mõõta.

Tuul Sepp rääkis, et valmis peab olema sellekski, et kajakavanemad võivad olla agressiivsed ning teadlasi rünnata lüües neile nokaga vastu pead. Selleks puhuks on teadlased varunud nahkmütsid, mis peaksid kajakate rünnaku eest kaitsma. "Kajakatel on täielik õigus kaitsta oma pesasid. Me teeme oma parima, et neid võimalikult vähe ärritaksime ja häiriksime," lausus Sepp.  

Randel Kreitsberg tõi samuti välja, et põhjuseta linde ei segata, sest see võib tekitada kajakates lisastressi ja segada uuringutulemusi. Kreitsberg tunnistas, et natuke ta isegi pelgab kajakate agressiivsust, aga saab kohapeal teada, kuidas linnud teadlased vastu võtavad.

Projekti on kaasatud ka üliõpilased ning isegi mõned kooliõpilased, kes näevad oma silmaga, kuidas teadus sünnib.