Luiged ründavad oma liigikaaslasi rohkem kui teised linnud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kolmest vaadeldud luigeliigist kohtlesid oma liigikaaslasi kõige tõredamalt just väikeluiged.
Kolmest vaadeldud luigeliigist kohtlesid oma liigikaaslasi kõige tõredamalt just väikeluiged. Autor/allikas: Sarunas Mikalauskas/Flickr (CC BY-ND 2.0)

Exeteri Ülikooli teadlaste värske uuring näitab, et luiged kohtlevad oma liigikaaslasi agressiivsemalt kui teised linnud. Liigikaaslaste vahel on konfliktid kerged tekkima, sest viimastes nähakse peamisi konkurente toidule ja pesapaikadele.

Metslindude ja märgalade usaldusfondi (WWT) ja Exeteri Ülikooli teadlased uurisid, kuidas luikede käitumine talvel teisi veelinde mõjutab. Veelinnuliikide seas vaadeldi kolme luikeliiki: kühmnokk-luike, laululuike ja väikeluike.

Ilmnes, et kõik luiged käitusid agressiivselt sageli just oma liigikaaslastega. Kühmnokk-, laulu- ja väikeluikede kõigist kallaletungidest olid 80 protsenti suunatud teiste luikede vastu.

Vaatlus läbi veebikaamera

Uuringu ühe autori WWT teadusuuringute peaspetsialisti Kevin Woodsi sõnul on luiged tuntud oma agressiivse käitumise poolest. Osa uurijaid oletas varemgi, et nii käituvad luiged just liigikaaslastega.

Kontrollimaks seda oletust, lasid uurijad tudengitel linnukaamerate videopildi põhjal Ühendkuningriigis Slimbridge'i ja Caerlaverocki veekaitsealadel toimuvat jälgida. Tudengid said ülesandeks koguda kahe talve jooksul veebikaamerast vaatlusandmeid luikede agressiivse lävimise kohta nii liigikaaslaste kui ka teiste veelindudega.

Oletus osutus tõeks: pea kõik veekaitsealadel vaadeldud veelinnuliigid kohtlesid oma liigikaaslasi karmimalt kui teisi linde. Elukoosluse mõttes on selline tulemus loogiline, sest linnud konkureerivad toidu ja elupaikade nimel eeskätt nendega, kes on kõige sarnasemad. Kõige sagemini ründasid oma liigikaaslasi aga luiged.

Ilmnes veel, et kolmest vaadeldud luigeliigist kohtlesid oma liigikaaslasi kõige tõredamalt just väikeluiged. Põhjus võib peituda viimaste äärmuslikus eluviisis: näiteks läbivad nad kahel korral aastas 7000 km pikkuse rändetee.

Ühendkuningriigis on väikeluikede arvukus aastatel 1995-2015 enam kui poole võrra vähenenud ning paistab veelgi langevat. Kui seni oletasid looduskaitsjad, et väikeluiged jäävad kaotajaks pesapaiga-konkurentsis kühmnokk- ja laululuikedega, siis nüüd paistab asi olema pigem liigikaaslastevahelises konkurentsis.

Uuring on üks esimesi, mis kasutas täielikult kaugtöö abil kogutud andmeid. Koroonakriisi jätkudes võib see meetod teadlaste sõnul üha vajalikumaks muutuda. Samuti tõestas uuring autorite sõnul, et ka tudengiprojektidest võib looduskaitses kasu olla. Edaspidi plaanib uurimisrühm vaadelda, kuivõrd sõltub erinevate veelindude käitumine luikedega kokkupuutumisest.

Uuring ilmus ajakirjas Avian Research.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: