Inimorganismis haagib koroonaviirus end rakkude pinnal oleva angiotensiini muundava ensüüm II ehk ACE2 külge. Rahvusvaheline teadlasrühm võrdles nüüd seda inimese ensüümi geenianalüüsi põhjal 410 selgroogse liigi vastavate valkudega. Inimesi võrreldi nii lindude, kalade, kahepaiksete, roomajate kui ka imetajatega.

Üks viirusepüüdja, 25 abilist

Ensüümi ACE2 leidub inimese erinevates kudedes ja rakkudes, sealhulgas nina, suu ja kopsude epiteelkoerakkudes. Selleks, et viirus rakkudele kinnituks ning neisse siseneks, mängivad inimesel oma osa ACE2-e valgu 25 aminohapet.

Uurijad mudeldasid nende 25 aminohappe põhjal ACE2-e eeldatava valgustruktuuri koos koroonaviiruse ogavalguga (valk, mille abil viirus rakku tungib – toim.). Uurijad püüdsid hinnata, kui mitu neist 25 aminohappest on olemas erinevate liikide ACE2-valkudes.

Ohustatud liikide uus oht

Uuringu põhiautori Joana Damase sõnul ohustab uus koroonaviirus enim neid loomi, kellel leidub jääke kõigist inimese ACE2-valgu 25 aminohappest. Ta lisab, et mida erinevam on mingi liigi ACE2-valk inimese omast, seda väiksem on selle liigi oht koroonavirus külge saada.

Analüüsil selgus ka, et umbes 40 protsenti koroonaviirusele vastuvõtlikest liikidest on Rahvusvahelise looduskaitseliidu andmetel ohustatud liigid. Sestap võivad nemad olla inimeselt saadud nakkusele kõige haavatavamad.

Näiteks võib koroonaviirus kimbutada ohustatud ahvilisi nagu läänemadaliku gorillasid, Sumatra orangutange ja põhja-valgepõsk-giboneid. Koroonaviiruse võivad külge saada ka näiteks hallvaalad, delfiinid ja Hiina hamstrid.

Koduloomadest varitseb koroonaviiruse kandmise oht kasse, veiseid ja lambaid keskmisel määral; koeri, hobuseid ja sigu aga vähesel määral. Kuivõrd tugev on seos viirusele vastuvõtlikkuse ja haiguse läbipõdemise vahel, peavad näitama edasised uuringud. Ometi võib mõne paremini läbiuuritud liigi põhjal oletada, et viiruse kandmine ja põdemine on seotud omavahel tugevalt .

Vaheperemeeste jälgedel

Minkide, kasside, koerte, hamstrite, lõvide ja tiigrite puhul on kirjeldatud juhtumeid, kus viirus võis peremeesrakku pääsemiseks kasutada ACE2-retseptoreid, ent ka muid ensüüme. Väiksem soodumus viirust külge saada võib viidata väiksemale riskile sellega nakatuda. Samuti võib see viidata, et nakkus ei levi külgehakkamise järel looma sees või loomade vahel nii kergesti.

Uuringu autorid hoiatavad lugejaid aga mudelist saadud tulemuste ületõlgendamise eest. Mudeli põhjal võib teha eri liikide nakkusriski kohta ennustusi, aga neid saab kinnitada vaid täiendavate katsetega. Näiteks ei peetud nende ACE-2 retseptori põhjal kuigi tõneäoliseks, et uue koroonaviirusega on nakatunud selle eelkäijat levitanud nahkhiired. Katsed ainult kinnitasid seda oletust.

Ehkki siiani pole teada, kas uus koroonaviirus levis inimesele otse nahkhiirelt või üle vaheperemehe, toetab äsjane uuring oletust, et nahkhiire ja inimese vahele jäi üks või mitu liiki. Uuringus koostatud andmestik võimaldab edaspidi neid võimalikke vaheperemehi välja selgitada ja seeläbi tulevasi haiguspuhanguid ennetada.

Uuringu ühe põhiautori Harris Lewini sõnul aitab uuring edaspidi leida ka uuest koroonaviirusest enim ohustatud loomapopulatsioonid. Samuti loodab ta, et pandeemia ajal pöörab inimkond tähelepanu nii enda kui ka loomariigi tervisele.

Uuring ilmus Ameerika Ühendriikide teadusteakadeemia toimetistes.