Jaapani kass suudab inimest täpselt järele aimata ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ebisu nime kandev Jaapani kass võib olla maailma esimene kassist miim.
Ebisu nime kandev Jaapani kass võib olla maailma esimene kassist miim. Autor/allikas: Fugazza, C., et al/ Animal Cognition

Ebisu nime kandev Jaapani kass võib olla maailma esimene kassist miim, kelle võime oma omaniku käitumist järele aimata on tõestatud kontrollitud katsetingimustes. Nii head matkimisvõimet on varem täheldatud vaid üksikute loomaliikide puhul. Ühtlasi osutab see, et imetajad õppisid teisi matkima juba üsna varajases arengustaadiumis.

Kasse peetakse sageli omaette hoidvateks ja antisotiaalseteks loomadeks. Äsjane uuring näitas samas, et kass jälgib oma omanikku seni arvatust palju pingsamalt ning jätab nähtud liigutusi meelde, vahendab Science.

Teadlased avastasid kasside tähelepanu õnneliku juhuse läbi. Etövösi Lorandi Ülikooli etoloog Caludia Fugazza uurib juba pea kümme aastat koerte käitumist "Tee nagu mina" treeningprogrammiga. Selle käigus õpetab uurija koera või mõnd muud looma esmalt loomale juba tuttavaid tegevusi matkima. Näiteks teeb omanik maas kukerpalli, öeldes samal ajal koerale "Tee nagu mina". Seejärel ütleb omanik koerale "Tee seda!" ning koer saab käsu täitmise eest preemia. Aja jooksul õpib loom selle treeningu käigus selgeks, et "Tee seda!" tähendab "Matki mind!". Äsjakijeldatud meetodi abil saab välja selgitada, kas loomad oskavad matkida ka neile võõraid tegevusi, näiteks kõlistada kellukest.

Fugazza kuulis oma Jaapanis Ichinomiyas töötavalt ametikaaslaselt Fumi Igakilt, et viimane treenib "Tee nagu mina" meetodil lisaks koertele ka üht kassi. Üheteistaastane emane kass Ebisu elas Higaki lemmikloomapoes. Kass tegi juba loomu poolest toidu saamiseks koerusi , mistõttu oli teda toiduga meelitades lihtne õpetada.

Fugazza tahtis juba ammu teiste liikide matkimisvõimet uurida ja oma hämmastuseks sattus talle ette kass, kes oli juba õigel moel välja õpetatud. Paraku kartis Ebisu võõraid. Seetõttu tegi kassiga katseid ikkagi Higaki ning Fugazza lihtsalt jälgis toimuvat ruumi teisest otsast.

Higaki tõestas esmalt, et Ebisu oskas järele aimata juba tuttvaid tegevusi: näiteks avada sahtlit ja hammustada kummipaela. Seejärel lasi Higaki kassil matkida kaht uut tegevust. Ta seisis köögikapil pappkarbi kõrval istuva Ebisu ees, tõstis oma parema käe ja puudutas karpi. Teisel juhul kummardus Higaki ettepoole ja nühkis oma nägu vastu karpi.

Uurijate sõnul matkis kass 16 järejstikkusel katsel 81 protsendil juhtudest omaniku tegevust õigesti. Kass puudutas karpi oma koonuga ja käpaga vastavalt sellele, kas omanik oli seda teinud käe või näoga. Uurijate sõnul tähendab see, et kass oskas omaniku kehaosi enda kehaosadele "üle kanda".

Claudia Fugazza sõnul on nii head järeleaimamisvõimet seni täheldatud vaid delfiinidel, papgoidel, inimahvidel ja mõõkvaaladel. Kuna nüüd paistab sama võime olemas olevat ka kassidel, võib matkimisoskus uurija sõnul olla loomariigis laialt levinud. Oskus võis imetajatel väja areneda juba varakult. Ehkki uuring tehti ainult ühe kassi käitumise kohta, oletab Fugazza, et enamik kasse on sama võimekad.

Samas pole näiteks Tübingeni Ülikooli etoloog Caludio Tennie avastuse erilisuses kuigi veendunud. Tema sõnul ei saa Ebisuga tehtud uuringu puhul kindel olla, kas see ütleb midagi kasside üldise võimekuse kohta või oli asi lihtsalt Ebisu varasemas "Tee nagu mina" väljaõppes. Ta lisab, et kuigi inimene võib õpetada karu mootorrattaga sõitma, ei tähenda see, et karud mootorratastel ringi sõidaks.

Tennie täpsustab, et mõlemaid Ebisule näidatud "uusi" tegevusi teevad kassid niikuinii kogu aeg. Ta oletab, et kass võis oma koonuga karpi nühkida puhtalt selleks, et omaniku lõhna asemel karbile oma lõhn anda. Seega pole Tennie veendunud, et Ebisu tegelikult midagi matkis.

Unity Kolledži loomakäitumise uurija Kristyn Vitale on aga optimistlikum. Üks Vitale enda kass Bo hakkas mõne aasta eest helistamiskella vajutama, sest oli näinud omanikku seda tegemas. Uurija loodab, et kordusuuringud toovad kasside matkimisvõime küsimusse selgust. Paraku Ebisu enda käitumist rohkem uurida ei saa, sest loom suri mullu juunis neeruhaigusse.

Uuring avaldati ajakirjas Animal Cognition.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: