PERH-i psühhiaatriakliinikus, rahva seas tuntud ka kui Seewaldi haiglas, on üheksas osakonnas kokku veidi üle 200 voodikoha. Talsit lubati töövarjuks teise ehk mittepsühhootiliste kriiside osakonda, kus on hetkel 20 patsienti.

"Tegelikult valdavalt ongi rahulik siin kogu aeg. Võib-olla inimestel on kuskilt filmidest jäänud mulje, et siin peaks olema see väga teistmoodi. Samas tegemist on psühhiaatriahaiglaga, siin on ka olukordasid ja päevasid, kus on teistmoodi," sõnas psühholoog Steven Saagpakk.

Igaühe probleem

Vaimsed probleemid ei küsi vanust, sugu, sotsiaalset staatust ega rahakoti paksust. Depressioon, ärevus, söömishäired ja muud vaimsed mured võivad tabada igaüht, kinnitavad spetsialistid. Mitmel patsiendil, keda Eeva Talsi kohtas, on näiteks selja taga suitsiidikatse või isegi mitu.

"Tihti on ikkagi küsimus päritoluperes, et juba seal on läinud midagi valesti. Mõnel ei olegi peret, mõnel on vanemad alkoholi või narkootikumide küüsis, mõni on sattunud halba seltskonda, kukkunud rajalt maha. Neid põhjuseid on väga-väga mitmeid," nentis muusikaterapeut Kaia Laurik.

Steven Saagpaku esimesel patsiendil oli dementsuse diagnoos. "See nägi minu jaoks ikka natukene šokeeriv välja. Ma isegi ei arvanud, et nii kehvas seisus saab inimene olla psüühiliselt, aga üllatuslikult tuli ta sellega väga hästi toime, pigem oli huvipakkuv. Inimene justkui ei ole kontaktis aja ja ruumi ja iseendaga, see oli väga suur üllatus," meenutas psühholoog.

Liis Kristiin Vaheril on jäänud karjääri algusajast eredalt meelde sünnitusjärgse depressiooniga patsient. "Kui tema ravi hakkas lõppema, siis ta kinkis mulle väikese šokolaadi ja isetehtud kaardikese. Seal oli kirjas "Aitäh, et te päästsite ühe väikese tüdruku ema". Mul on siiamaani see kaart meeles, see läks väga hinge," meenutas vaimse tervise õde.

Ei midagi uut päikese all

Talsile jääb esimese kahe tunni jooksul mulje, et keskmine haiglasse sattunud patsient ei erineks kuidagi talle tänaval vastu tulevatest inimestest. Küll aga võib märgata, et palju on noori ja noori täiskasvanuid vanuses 20–23 aastat. "Viimastel aastatel on tõesti rohkem noori täiskasvanuid, selline 18–25 eluaastat, kes on just haiglaravile tulnud. Me näeme sellist kasvavat trendi," kinnitas Vaher

"See tuleb kuidagi lainetena. Varem on ka olnud, et on natukene rohkem noori täisealisi, kes ei tule oma emotsioonide reguleerimisega toime, käituvad ennast vigastavalt, impulsiivselt, on ärevad, vahel tarvitavad mingeid aineid ega tule oma eluga toime ja vajavad haiglast tuge," lisas psühhiaater Ülle Võhma.

Olukorrad, kus pealtnäha terve ja tugev inimene vajub ühel hetkel musta auku, pole midagi haruldast. Uuringute järgi kannatab ligi veerand eestimaalasi mingi psüühikahäire all, enamasti on see depressioon või ärevushäire. Eriti ehmatav on asi just noortega: ühe aasta jooksul suri vanuses 15–19 kokku 19 noort, neist 12 enesetapu läbi. PERH-i psühhiaatriakliinikus on ka eraldi laste ja noorukite osakond, aga seal on ainult 15 kohta ja arstide sõnul ootejärjekord ukse taga.

Psüühikahäireid ei ravita üksnes kangete medikamentidega. Muusikaterapeut Kaia Lauriku sõnul on väga tõhus näiteks vibraakustiline teraapiavoodi. "Ütleme, kui siia on jõudnud traumakogemusega noor, tal on mingil põhjusel läinud asi käest ära. Teda on kuidagi ära kasutatud või ahistatud, kehas on mingi trauma, näiteks temal ei ole lihtne lõõgastuda. Kui sa oled siin voodis, sunnib see sind lõdvestuma," märkis muusikaterapeut. Teine mittemeditsiiniline võte, mis aitab iseenda ja maailmaga usaldust taastada, on muusikateraapia.

Lootuskiir

Ehkki teekond paranemise ja kriisi seljatamiseni võib võtta nädalaid ja kuid, on võimalik elada ravi jätkates normaalset elu. "Kui nad lähevad siit välja, näen ma näiteks patsiente, kes olid omadega nii kimpus, et ei suutnud kodust väljagi minna. Ma sõidan temaga bussis, mis on pilgeni täis, et mul endalgi hakkab juba seal natuke ebamugav, aga ma näen, et ta tuleb sellega toime, ta käib ja toimetab, saab omadega hakkama, see ongi see, mis hoiab seda tööd tegemas," sõnas Liis Kristiin Vaher.

Kui inimene tunnetab kriisi lähenemist või see on juba kohale jõudnud, on kõige kiirem võimalus helistada Eluliinile (655 8088) või kriisiabi telefonile. Vaimsete probleemide korral saab abi ka lehelt Peaasi.ee.

Ühtlasi ei tohiks peljata perearsti. "Nad on tegelikult sellistest häiretest, millega mina siin haiglas tegelen, päris hästi teadlikud. Ma väga kiidan neid nii ärevushäirete kui ka depressiivsete häirete osas. Psühholoogid on samuti meie väga head abimehed, et leida see konsultatsiooni võimalus," loetles Ülle Võhma.

Mõne emotsionaalse probleemi lahendamiseks piisab juba usaldusväärsest lähedasest või sõbrast. "Pool muret on ikka pool muret ja ei olegi vaja professionaalset abi alati. Kui on see tunne, et kõik libiseb käest – ma lihtsalt üldse ei jaksa – siis alati on meie haiglas olemas valvearst 24/7. Polikliinikus on ka vaimse tervise õdedega esmane konsultatsioon küllalt kiiresti võimalik saada. Siia tulemist ei peaks pelgama," lisas Võhma.

"Kui ma tulin siia natuke ettekujutusega hirmsast ja ärevast paigast, siis minu arvamus on täiesti muutunud. See on väga rahulik keskkond ja tohutult soojade inimestega ümbritsetud. Siin on tohutult palju armastust, hoolimist, märkamist. See ongi see soov, mida ma tahan teile kõigile soovida jõuludeks, märkame üksteist, hoiame üksteist, kallistame üksteist ja ütleme oma kõige armsamatele inimestele ainult häid sõnu," sõnas Eeva Talsi.