Koeraomanikud ilmselt teavad, mis tunne on oma lemmikuga rääkida ja temaga sel moel paremat kontakti saavutada. Eriti, kui varasemate uuringute järgi mõistavad koerad nii inimese öeldut kui ka ütlemise viisi. Siiski ei pruugi koeraomanik teada, kui suur osa juttu neljajalgse sõbra kõrvust tegelikult mööda läheb. Värske uuringu järgi on see osa jutust suurem, kui arvame, vahendab ScienceAlert.

Ehkki koerte kuulmine on suurepärane ning nad suudavad erinevaid kõnehelisid analüüsida, leidis Eötvös Lorandi Ülikooli teadlasrühm, et koerad ei pruugi märgata väikesi helierinevusi. Nii ei pruugi koerad vahet teha sarnaselt kõlavatel sõnadel. Autorid kirjutavad, et märkimisväärsetele suhtlusoskustele vaatamata tunnevad neljajalgsed ära vaid väga väikese hulga sõnu. Miks see nii on, pole uurijate sõnul veel selge.

Istu! Ustu! Bep!

Kompamaks koerte kuulmissõnavara piire, tegi uurimisrühm loomadega katse. Nad mõõtsid laboris üle 40 koera aju aktiivsust loomade pea külge kinnitatud elektroodidega ehk EEGga. Katse ajal kuulsid koerad kolme tüüpi lindistatud sõnu: juba tuttavaid käsklusi nagu "istu", häälduse poolest sarnaseid libasõnu nagu "ustu" ning võõralt kõlavaid libasõnu nagu "bep".

Usaldusväärseks loeti 17 looma EEG tulemused. Nendest nähtus, et koerte ajud vastasid tuttavatele sõnadele ja võõralt kõlavatele libasõnadele selgelt erinevat moodi.

Üldpildis näitasid koerte ajuvastused, et neljajalgsed ei teinud vahet tuttavatel ja häälduse poolest suuresti kattuvatel sarnastel sõnadel.

Autorid oletavad, et asi pole koerte kehvas tajueristusvõimes, sest teadaolevalt märkavad nad ka väikesi muutusi inimkõne helides. Pigem näevad uurijad siin koerte tähelepanu koondamise iseärasust.

Näiteks ei erista sarnase kõlaga sõnu ka alla 14 kuu vanused imikud, kuid vanemaks saades õpivad lapsed häälduspeensustel vahet tegema. Just selle eristusvõime tõttu suudavad inimesed omandada tuhandete sõnade mahus sõnavara. Tulevased uuringud annavad ehk seletuse, miks koerad samamoodi häälduspeensusi eristama ei õpi.

Koerte teistsugune tähelepanu võib seletada, miks nad õpivad ära vaid väikese hulga inimeste sõnu. Teisalt võib see tähendada, et meie lemmikud ei mõista meid üldse nii hästi, kui arvame. Sarnase kõlaga sõnu kuuldes tõlgendab koera aju neid ühe ja sama sõnana. Väikelapse aju kombel paistab koera aju lihtsalt märkavat ja töötlevat helisid teistmoodi ehk koer ei pruugi sõnu kuuldes häälduspeensusi lihtsalt märgata.

Uuringu tulemustest kirjutatakse ajakirjas Royal Society Open Science.