"Kui on süda, siis võib see ka haige olla: järelikult võib teoreetiliselt südamehaigusi esineda sajal protsendil koertest," ütleb Paul Fridtjof Mõtsküla. "Südamehaigused on suremuse põhjusena üsna esikohal ka koertel. Laias laastus võib hinnata, et nende arvele saab kanda umbes kolmandiku kogu suremusest."

Südamehaigusi võib üldiselt jagada kaheks: lihashaigusteks ehk kardiomüopaatiateks ja klapihaigusteks. Oma peatselt kaitsmisele tulevas doktoritöös keskendus Mõtsküla peamiselt ühele kindlale lihashaigusele nimega arütmogeenne parema vatsakese kardiomöopaatia (ARVC). "Maakeeli lahti seletades tähendab see arütmiat või rütmihäireid põhjustavat südamelihasehaigust, mis eeskätt tabab südant paremalt poolt," ütleb ta. 

ARVC korral asenduvad südame lihaskiud sidekoe- või rasvarakkudega. Eeskätt kimbutab ARVC bokseri tõugu koeri, ent Mõtsküla sõnul esineb samasugust haigust ka teistel koeratõugudel, kassidel ja inimestel. Haiguse kulg on tõuti ja liigiti erinev ning Mõtsküla sõnul ei saa haigust alati tõsikindlalt diagnoosida isegi pärast haige surma.

Ööpäev EKG-vestis näitab tõtt

Doktoritöös püüdis Paul Mõtsküla muuta ARVC avastamist ja ravi tõhusamaks neljal moel. Töö peamises osas tegeles ta elektrokardiograafilise uurimismeetodi ehk EKG-ga. Täpsemalt juhtis ta tähelepanu tõsiasjale, et rütmihäireid võib esineda ka kliiniliselt täiesti tervel loomal. 

"Näiteks võtame tudengi, kes kolm päeva peab pidu, siis kaks päeva õpib eksamiks, joob ohtralt energiajooki või kohvi ja siis viimasel päeval läheb eksamile. Ma võin peaaegu garanteerida, et kui me sellisele tudengile paneme EKG külge, siis mingit kogust ebanormaalseid südamelööke me näeme ja see on tõenäoliselt täiesti normaalne," toob ta näite. Teisipidi võib ka südamehaigusega patsiendile klemme külge pannes juhtuda, et mõne minuti jooksul ei märgata tal ühtki ebanormaalset südamelööki.

Kuna lühikese mõõtmisajaga saadud tulemus võib olla mitmel moel vale, keskendus Mõtsküla 24 tunni pikkusele EKG-le ehk Holteri uuringule. "Looma puhul see näeb välja niimoodi, et paneme talle juhtmed kleepuvate elektroodidega rindkere külge. Veel on meil umbes mobiiltelefoni-suurune vidin, mille saame vestiga loomale ümber panna," kirjeldab uurija. Koer kannab mõõtmisvarustust kindla arvu tunde seljas ja toimetab kõiki oma argitoimetusi, välja arvatud ujumine.

"Me saame need 24 tundi salvestust läbi vaadata ja näha, kui palju erinevaid rütmihäireid on toimunud," seletab Mõtsküla. Tundide jooksul salvestatu juures jälgitakse näiteks südamelöökide arvu. Terve koera süda lööb ööpäevas umbes 150 000 korda, aga uuringus esines mõnel koeral ööpäevas 10 000 ebanormaalset südamelööki. Samas elas nii mõnigi selline koer õnnelikult veel aastaid.

"Üks meie leid oligi, et kui Holter EKG-l esineb regulaarselt teatud tüüpi tahhükardiaid (kiired rütmihäireid – toim), siis nendel loomadel on ARVC esinemine tõenäolisem ja risk suurem," märgib Mõtsküla. Teiseks tuli välja, et südamehaigus ohustab mingil põhjusel rohkem isaseid loomi. Kuna rütmihäired võivad põhjustada minestamist, saab tundidepikkune protseduur kolmandaks aidata siingi. Mõtsküla sõnul on bokserid sedavõrd elavaloomulised, et võivad sageli minestada hoopis nii-öelda omaenda ülienergilisusest. "Jõudsime järeldusele, et kui alla nelja ja poole aasta vanused loomad minestavad, siis see on seotud väiksema ohuga," ütleb ta.

Ultraheli, bordoo dogid ja MRT

Lisaks EKG-meetodi uuringule tegi Paul Mõtsküla oma doktoritöös veel kolm väiksemat uuringut. Südamehaiguste diagnostikaks enimkasutatav meetod on ultraheliuuring, millega on lihtsam kujutada südame vasakut poolt. Kuna ARVC mõjutab pigem südame paremat poolt, otsis Mõtsküla võimalusi leida ultraheliga tuvastatavaid muutusi, mis aitaksid hinnata ARVC-ga seonduvaid riskitegureid. Oma töö teise uuendusena kirjeldas Mõtsküla viisi, mis aitab  mõõta südame parema poole kokkutõmbumist ning näitas selle mõõtmise seost pikaajalise prognoosiga antud haiguse korral.

"Järeldus on üsna ootuspärane. Kui südame parem pool on haigem, siis see tõmbub viletsamini kokku. Mida viletsamini see kokku tõmbub, seda suurem on oht, et mingisugused eluohtlikud tüsistused tekivad," seletab ta.

Kolmas Mõtsküla uuring oli kirjeldav võrdlus, milliseid südamehaigusi esineb bordoo dogidel ehk tõul, millel esineb samuti rütmihäireid põhjustavaid südamehaigusi. Neljandas uuringus vaatles ta võimalusi uurida koerte südamehaigusi magnetresonantstomograafia ehk MRT abil. Erinevalt südame sisemust näitavast ultrahelist võib MRT aidata täpsemat kirjeldada erinevate kudede koostist. 

"Inimese puhul ütled veel, et ole selja peal, paneme sulle video silma ette jooksma ja vaatad seda paarkümmend minutit. Koera puhul see ei õnnestu ja seega peame anesteseerima ja südamepatsientide anesteesia on alati täiendavate riskidega seotud," ütleb Mõtsküla MRT puuduste kohta. Teiseks on süda pidevas liikumises, aga MRT-pildistamiseks tuleb tabada hetk, kus süda on kas täiesti täitunud või kokku tõmbunud. Nüüd pakkus Mõtsküla enda sõnul välja täiendava võimaluse, kuidas MRT-d siiski koerte südamehaiguste diagnoosimisel rakendada.

Mida on koeraomanikul siit õppida?

Paul Mõtsküla sõnul on bokser koeratõug, mille esindajaid lihtsalt tuleb ARVC suhtes jälgida. Samuti teenib koerte seire tõuaretuse huve. "Saame ultraheliga või sellesama Holteri uuringuga noppida välja neid koeri, kellel haigus avaldub eeskätt nooremas eas ," märgib ta.

Teiseks soovitab uurija bokseriomanikul silmas pidada, ega lemmikul ei esine mingeid kliinilisi tunnuseid. "Teinekord võivad väga minimaalsed kliinilised tunnused olla märk mõnest väga tõsisest haigusest, mida alati ei ole võimalik pelga pealevaatamisega välja selgitada," tõdeb ta. 

Näiteks, kui koer kipub aeg-ajalt minestama, võib tegu olla nii süütu sündmuse kui ka tõsisema haiguse kuulutajaga. Mõtsküla sõnul võib loomaarst sel juhul looma üle vaadata, mitte midagi leida ja soovitada täiendavaid uuringuid. "Kõige parem, mida me võime täiendavatest uuringutest teada saada, on et ka seal ei leita mitte midagi põnevat," märgib ta.

Üldiselt peab uurija enda töö üheks oluliseks küljeks, et vähemalt kõnealusel haigusel on tugev seos ka inimese haigustega. "Kui räägime südamelihase haigustest laiemalt, siis koerte ja kasside uurimine on äärmiselt väärtuslik informatsioon humaanmeditsiini jaoks," ütleb ta. Arvestades, et looma eluiga on inimese omast kordades lühem, kuid haigused sageli samad, saab looma uurides haiguse kulust kiiremini aimu. 

"Ega ilmaasjata ei öelda, et tõelised arstid ravivad mitut loomaliiki," muigab Mõtsküla.

Paul Fridtjof Mõtsküla kaitseb doktoritöö "Elektro- ja piltdiagnostika täiendavad rakendused koerte südamehaiguste diagnoosimisel ning prognoosimisel. Contribution to the diagnosis and prognosis of canine cardiac disease through electrodiagnostics and diagnostic imaging" Eesti Maaülikoolis.