Inimestena loeme üksteise nägudelt omajagu infot. Meie ajus on olemas lausa eraldi piirkond, mis aktiveerub teise inimese nägu vaadates. Ungari teadlased leidsid aga, et koerad ei vaata inimeste nägusid sugugi samamoodi, vahendab Business Insider.

Uuringu ühe autori, Ungari Eötvös Lorandi Ülikooli koerte käitumise uurija Attila Andicsi sõnul loevad meie neljajalgsed sõbrad nägudest tundeid välja küll. Samuti tunnevad nad inimese ära pelgalt näo järgi. Andicsi sõnul ei piirdu koerad aga näoga, vaid loevad hästi ka kaaslase ülejäänud kehakeelt.

Andicsi uurimisrühm leidis oma ajakirjas Journal of Neuroscience avaldatud uuringus sedagi, et koeri huvitasid rohkem teised koerad kui inimeste näolapid.

Sarnane tõmbab sarnast

Ungari uurimisrühm kasutas koerte mõttemaailma mõistmiseks funktsionaalset magnetresonantstomograafiat ehk fMRTd. Meetodiga saab vere liikumise põhjal mõõta, kui aktiivne on mingil hetkel mingi ajupiirkond.

Teadlased tegid fMRT-uuringu 20 koerale ja 30 inimesele. Protseduuri ajal näidati nii koertele kui ka inimestele nelja erinevat kahe sekundi pikkust videot. Ühes videoklipis oli näha inimese nägu, teises inimese kukalt. Ülejäänud kahes videos võis näha vastavalt koera nägu ja kukalt.

Aju-uuring näitas, et nii inimesed kui ka koerad eelistavad näha oma liigikaaslasi. Koera aju oli teist koera vaadates aktiivsem, kui inimest vaadates. Inimese aju aktiveerus aga pigem teist inimest nähes.

Kui oma liigi eelistamine oli mõlemal liigil sarnane, siis just nägude vaatamine pani inimeste ja koerte ajud erinevalt tööle. Koera aju aktiveerus samamoodi nii nägusid kui ka kuklaid vaadates. Inimaju elavnes aga ainult nägusid nähes.

Pensylvania veterinaarmeditsiini ülikooli loomakäitumise uurija Carlo Siracusa sõnul loevad koerad inimesega võrreldes palju rohkem kehakeelt. Ühtlasi kasutavad koerad nägemise kõrval ka teisi meeli. Teadur täpsustab, et koer jälgib näiteks liigikaaslase kõrvade asendit – see on hästi näha nii nägu kui ka kukalt vaadates. Inimesed oma kõrvu enamasti nähtavalt ei liiguta, kuid koera kõrvade asend annab aimu looma tujust.

Lisaks kasutab koer info saamiseks oma haistmismeelt, mis on inimese omast 10 000 – 100 000 korda teravam. Tundlikuma ninaga korjab koer üles liigikaaslaste feromoonid. Need võivad teise koera kohta öelda aga palju enamat kui näoilme.

Koer mõistab kõnet sama hästi kui meie

Kuigi koerad ja inimesed hangivad ümbrusest infot erinevalt, on kahe liigi ajutöös ka sarnasusi. Tänavu augustis ajakirjas Scientific Reports ilmunud teine Ungari teadlaste uuring näitas, et koer mõistab sõnalist suhtlust samamoodi kui meie. Temagi eristab inimkõnet kuuldes kõneleja hääletooni ja öeldu tähendust.

Kui inimene kuuleb kedagi kõnelemas, jagab inimaju kuuldu mõistmise parema ja vasaku ajupoole vahel ära. Parem ajupool nopib kõnest välja hääletooni üksikasjad, misjärel töötleb vasak ajupool kuuldu sisu. Juba 2014. aastal leidsid uurijad, et koerte aju jaotab kõnetöötluse samamoodi kaheks, kuid polnud veel teada, mis järjekorras koer kõne osi mõtestab.

Äsjane uuring näitas ära, et koeradki mõistavad esmalt hääletooni ning seejärel öeldu tähendust. Selle tulemuseni jõudmiseks uurisid teadlased 12 koera aju samuti fMRT meetodi abil. Uuritud koerte seas oli kuus borderkollit, viis kuldset retriiverit ja üks Saksa lambakoer.

Koertel lasti kuulata neile juba tuttavaid kiidusõnu nagu "tubli", "hästi" ja "just nii", aga ka koertele tundmatuid sõnu nagu "justkui" ja "seni" nii kiitval kui ka neutraalsel toonil öelduna. Attila Andicsi sõnul selgus, et koerad töötlesid esmalt lihtsamaid ja tunnetega laetud vihjeid nagu hääletoon, liikudes sealt edasi keerukamate ja õpitud vihjeteni nagu tähendus.