Inimesel võib olla ka üle 150 sõbra

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Ühismeedia on meie suhtlusvõrgustikud nüüdseks ümber kujundanud ning mõiste sõber on saanud uue sisu. Autor/allikas: Amit Agarwal/Flickr (CC BY 2.0)

Briti antropoloog Robin Dunbar väitis 1990. aastate algupoolel, et inimene ei tule korraga toime rohkem kui 150 sõprussuhte hoidmisega. Dunbar väitis nii inimaju suurajukoore suuruse ja teiste inimahvlaste käitumise põhjal. Nüüd leiab Rootsi teadlasrühm, et inimesel võib tähenduslikke suhteid olla siiski rohkem.

Värske uuringu autorite sõnul ei sobi Dunbari antud hinnang inimsuhtluse mõõdupuuks. Täpsemalt pakkus Dunbar välja erinevaid arve inimese erinevate suhtetüüpide kohta, kuid just sõprussuhteid tähistav arv 150 leidis neist enim kõlapinda, vahendab Gizmodo.

Nüüd kordasid Rootsi teadlased Dunbari analüüsi uute meetodite ja 30 aasta vältel kogutud uuendatud andmestikuga. Tuli välja, et inimahvlaste rühmades oli keskmiselt küll alla 150 liikme, ent see keskmine tuli kokku kaugete äärmuste peale. Tegelikult esineb inimahvlaste seas nii kahe kui ka 520 liikmega rühmi.

Stockholmi tuleviku-uuringute instituudi loomaökoloogi Patrik Lindenforsi sõnul näitas kordusuuring, et statistiliselt ei saa ühte kindlat arvu sõprussuhete taha kirjutada. Selleks on usaldusvahemik liiga lai – suure, 95-protsendilise kindlusega võivad olla tõesed terve rida erinevaid väärtusi.

Dunabari välja hõigatud 150 sõpra oli tegelikult võimalike rühmasuuruste mediaanväärtus. Teisisõnu võis ühel inimesel olla ka 100 või 200 püsivat tutvust. Uue analüüsiga ei sobi aga seegi seletus. Nimelt jaotas Dunbar omal ajal ära, et üksikisik teab peast kuni 1500 inimese nime, võib olla juhututtav kuni 500 inimesega, sõbruneda kuni 150 inimesega, olla hea sõber kuni 50 inimesega ja väga lähedane sõber vaid viiega. Siiski olid need piirmäärad Dunbari sõnul muutlikud ja inimeseti veidi erinevad.

Lindenforsi sõnul ei sõltu inimese suhtlusoskus pelgalt bioloogiast ega ole seletatav vaid ajukorre mõõtmete või inimese sugulasliikide käitumisega. Ta lisas, et praegu seda artiklit lugev inimene teab peast tõenäoliselt üle 20 000 sõna. Kui inimene on võimeline meelde jätma sedavõrd palju sõnu, siis miks ei peaks sama kehtima ka suhete puhul, arutles ta.

Dunbar pakkus oma suurusjärgud välja ajal, mil internet oli alles lapsekingades. Lindenforsi sõnul on ühismeedia meie suhtlusvõrgustikud nüüdseks ümber kujundanud ning mõiste sõber on saanud uue sisu. Nii võib inimesel olla Facebookis ka 1000 sõpra, kellega ta suhtleb väga erineval määral.

Uuringu kaasautori ja Stockholmi Ülikooli tunnetusteadlase Johan Lindi sõnul mõjutab kultuur kõike alates suhtlusvõrgustiku suurusest kuni vaba aja veetmise eelistusteni. Temagi osutas inimmälu võimetele: kui inimene suudab pähe õppida π väärtuse komale järgnevaid sadu kümnendkohti, võib ta suuta hallata ka rohkem kontakte.

Artikkel ilmus ajakirjas Biology Letters.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: