Piimalehmade grupeerimine soodustab agressiooni ja sõprussuhete lagunemist
Piimalehmade grupeerimine hõlbustab nende pidamist, samas on iga antud tegevus lehmale stressiallikaks. Lehmi on võimalik harjutada grupeerimisega, kuid selle mõju pole võimalik täielikult nulli viia, nendib Eesti Maaülikooli loomakasvatuse doktorant Maria Soonberg.
Piimakarjakasvatuses on grupeerimine üks tavapärasemaid loomapidamist lihtsustavaid viise. Lehmi grupeeritakse piimatoodangu, laktatsiooni või eeldatava poegimise kuupäeva alusel. Varasematest uurimustest on teada, et lehmadel on grupis kindel hierarhia ja nad ei paikne üksteise suhtes juhuslikult. Tuues uue lehma gruppi, mille hierarhia on juba paigas, võib see tekitada loomade vahel pingeid seni, kuni üksteise vahelised suhted on paika pandud. Kuidas mõjutab aga lehmi laudapersonalile nii tavapäraseks saanud protseduur?
Vastuse leidmiseks uurisime lehmade käitumismustrite muutuseid. Esialgu alustasime tagasihoidlikult ja jälgisime, kuidas söödakoha muutus ühes grupis mõjutab lehmade aktiivsust. Pärast seda hindasime, kuidas kinnislehma, kes enne uue vasika sündi umbes paar kuud ei lüpsa, liikumine läbi mitme kinnislehma grupi uuesti lüpsikarja mõjutab tema aktiivsust, sõprussuhteid teiste lehmadega ja agressiivset käitumist.
Aktiivsus ja agressioon
Leidsime, et isegi kui lehmad jäävad füüsiliselt samasse gruppi ja muudame ainult sööda kätte saamise kohta, muutub lehmade käitumine. Lehmadele mõelnud aktiivsusmonitoridega kogutud andmetest oli näha, et peale söödagrupi muutust suurenes aktiivsus ning sammude ja lamamiskordade arv minutis. Esimest korda poeginud lehmade puhul oli muutus suurem. Leidus ka lehmi, kes esimese korraga õigeid künasid üles ei leidnud ja läksid asemele puhkama.
Harjumine uue olukorraga võttis keskmiselt kolm kuni viis päeva. Sama tulemuse saime ka kinnislehmade ümber grupeerimisel. Uue lehma tulekuga gruppi hoogustus agressiivne käitumine, eriti söömise ajal. Kuna lehmad söövad, joovad ja lamavad enam-vähem samal ajal, on tähtis, et kõigil loomadel, on võimalus teha seda korraga. Vastasel juhul väheneb lehmade piimatoodang ja halvimal juhul võivad tekkida ainevahetushaigused.
Sõprussuhted grupis
Lehmad on karjaloomad ja moodustavad kindlas grupis püsides sõprussuhteid teiste lehmadega. Pidev grupeerimine aga lõhub juba tekkima hakanud sõprussidemed. Selle hindamiseks märkisime üles lehma kaks lähimat naabrit. Tulemustest järeldasime, et kuigi tekkisid loomade paarid, kes veetsid rohkem aega üksteise lähedal, siis uues grupis kokku saades ei pruukinud samad lehmad enam üksteisele nii lähedal olla.
Varasemalt tehtud uuring hindas rohkem kui kahte lähimat naabrit. Sellest järeldus, et sõpruskond jäi küll samaks, aga muutuda võis lähim naaber.
Kokkuvõtteks
Eelpool mainitud uurimistulemustest ja ka teiste teadlaste tehtud katsed näitavad, et grupeerimine mõjutab lehmi ja häirib nende igapäevast rutiini. Paremal juhul harjub lehm muutusega paari päevaga.
Kui aga uues grupis on liiga vähe ruumi, et kõik lehmad saaksid koos lamada ja süüa, siis nooremad ja väiksemad loomad peavad muutma oma söömiskäitumist. Nõnda ei pruugi saada nad enam piisavalt sööta, et rahuldada oma energiatarvet, mille tõttu võib väheneda nende piimatoodang. Selle vältimiseks peab grupis olema asemeid rohkem kui loomi ja ligipääs söödale tagatud igale loomale, ka söömise tippaegadel.
Artikkel ilmus Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava konkursi "Teadus 3 minutiga" raames, mille pidulik finaal toimub 5. veebruaril.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa