Me väärtustame peret, tervist, sõpru ja kodu, kuid vahel võivad neid ohustada ootamatud õnnetused, näiteks tulekahju, liiklusavarii või gaasileke. Päästemeeskonna juhid peavad ajakriitilistes olukordades tegema kiireid otsuseid, et päästa inimeste elud ja vara, ning kindlustada päästjate tööohutus ja keskkonna kaitse. Me kõik saame teha tulemuslikke otsuseid ja viia ellu plaane üksnes siis, kui meil on hea olukorrateadlikkus.

Olukorrateadlikkust määratletakse kui meid ümbritsevate tegurite meeltega tajumist ajas ja ruumis, nende tegurite tähenduse mõistmist ja prognoosi, mis juhtub edasi. Seega koosneb olukorrateadlikkus kolmest faasist: info kogumine, infost arusaamine ja prognoos.

Eesti päästemeeskonna juhtide kõrge tase     

Üks võimalus olukorrateadlikkust hinnata on luua inimese jaoks usutav ja tegelikkusega kooskõlas olev olukord tehistõelisuses ehk virtuaalreaalsuses. Sisekaitseakadeemia ja Tallinna Ülikooli koostöös uurisime, kuidas päästemeeskonna juhtide olukorrateadlikkuse hindamiseks kasutada erinevaid kaasahaaravaid virtuaalsimulatsioone.

Hindamistulemuste analüüsist selgus, et keskmiselt on päästemeeskonna juhtide prognoosi faasi tulemus madalam võrreldes teiste olukorrateadlikkuse faasidega. Parem prognoosioskus aitab kasutada ressursse tõhusamalt. Ometi ei takista see neid otsustamast ja päästesündmusi edukalt lahendamast. Edasiste uuringute võtmeküsimus on, kuidas kasutada tehistõelisust selleks, et arendada päästetööjuhtide prognoosioskust päästetöödel ehk võimet mõelda ette, mis juhtub päästesündmusel siis, kui päästjad sekkuvad selle kulgu.     

Lähtudes Sisekaitseakadeemias tehtud otsustamise uuringutest on rõõm tõdeda, et päästetööjuhid on julged otsustajad, sihikindlad tegutsejad ja head päästetööde teostajad.

Kuna päästemeeskonna juhid otsustavad erinevatel õnnetustel ajakriitilises ja kõrge riskiga olustikus, on nende hea olukorrateadlikkus meie kõigi turvalisuse tagamiseks hädavajalik. Kahjuks on olukorrateadlikkust keeruline hinnata, sest see sõltub olustikust, ajast, inimesest ja situatsioonist.

Tehistõelisuse võlud

Kasutame tehistõelisuse tarkvara XVR On-Scene, et visualiseerida erinevaid päästesündmusi, nagu tööstushoone põleng, bussiavarii või veokist ohtliku aine leke. Alates 2016. aastast käivad päästeametis töötavad päästemeeskonna juhid regulaarselt täiendusõppes Sisekaitseakadeemias. Koolituse raames hindame nende ajakriitilises olukorras otsustamise võimekuse vastavust kutsestandardile.

Virtuaalsimulatsioonid võimaldavad luua tegelikkusega kooskõlas oleva õnnetusjuhtumi.  Sündmuse lahendamiseks peavad päästemeeskonna juhid koguma infot (esimene faas) tehistõelisusest. Info põhjal tuleb neil koostada terviklik pilt sündmusest (teine faas). Head juhis prognoosivad, millised päästetegevused aitavad kannatanuid tulemuslikult päästa (kolmas faas).

Isiklikust olukorrateadlikkusest lähtuvalt teevad päästetöö juhid päästeplaani ja viivad selle tehistõelisuses ellu. Nad kontrollivad, kas nende otsused, plaan ja päästetegevused tõid matkitud päästesündmustesse positiivseid muutusi. Ülevaade päästesündmusel toimuvast aitab parandada olukorrateadlikkust ja vajadusel muuta nii päästetegevusi kui ka päästeplaani tervikuna.

Hindamisstsenaariumi läbimäng hindajatega tehistõelisuses

Pärast tehistõelisuses sündmuse lahendamist vestlevad kaks hindajat päästemeeskonna juhiga, et saada teada, milline oli tema olukorrateadlikkus sündmuse alguses ja kestel ning kuidas see mõjutas tema otsuseid. Hindajad täidavad Effective Command andmebaasis hindamislehe, kus iga olukorrateadlikkuse faas saab hindamiskriteeriumitest tulenevalt punktilise väärtuse.

Päästemeeskonna juhtide olukorrateadlikkuse virtuaalsimulatsioonipõhise hindamise uurimine aitab veelgi arendada nende otsustamise tulemuslikkust ja tõsta turvalisust päästetöödel. Sarnane õppe- ja hindamismetoodika võib leida kasutust teisteski meie turvalisust tagavates ametites, nagu politsei, turvateenistus, kaitsevägi või ka meditsiini vallas.

Erinevad käitumisvõimalused murrangulistel hetkedel tuleks tehistõelisuses eelnevalt läbi harjutada. Iga selline õpikogemus aitab päriselus kiiremini märgata põhjus-tagajärg seoseid, et siis vajalikul hetkel tunda kiiresti ära meie turvalisust ohustav olukord ja olustik. Parem olukorrateadlikkus aitab märgata, mis on ohus, mõista, miks ja mille poolt me ise, pere, kodu või sõbrad ohustatud on, ja prognoosida, kuidas saab neid otsustuskindla tegutsemisega hoida.

Artikkel ilmus Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava konkursi "Teadus 3 minutiga" raames, mille pidulik finaal toimub 5. veebruaril.