Värske uuring toob välja kohvi kahjuliku mõju ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Värskete tulemuste põhjal on põhjust arvata, et vähemalt südameveresoonkonna haiguste kontekstis on kohvil ka selge kahjulik mõju olemas.

Tartu Ülikooli geenivaramu ja Edinburghi Ülikooli käimasolev koostööprojekt vaatleb uudse meetodi abil võimalikke põhjuslikke seoseid erinevate toitumisharjumuste ning veres ringlevate biokeemiliste ühendite vahel, kirjutab Tartu Ülikooli genoomika instituudi doktorant Nele Taba.

Töö eesmärk on tuua lisaselgust, milliste mehhanismide kaudu toitumine tervist mõjutab. Reaalsete toitumissoovituste jaoks on siiski tarvis põhjalikumaid uuringuid, milleks leitud tulemused teed sillutavad.

Tahad tervislikumalt toituda, aga ei tea, mis ja miks ikkagi (eba)tervislik on? Tervisliku toitumise kohta on arvamusi seinast seina. Kui me teaksime täpset vastust küsimusele, kuidas mõjutab kehas toimuvat ühe või teise toidu või joogi pikemaajalisem tarbimine, siis oleks ehk selgem arusaam sellest, kuidas toitumisvalikuid langetada.

Täit vastust ühe uuringuga on loomulikult keeruline saada, kui mitte lausa võimatu. Küll aga on põhjust arvata, et üks puuduv lüli, mis aitab osalist selgust tuua, on vere metaboliidid ehk veres ringlevad ainevahetuses osalevad biokeemilised ühendid. Sellised ühendid on mitmete teiste seas näiteks kolesterool ja omega-3 rasvhapped.

Rasvade ainevahetus
Käesolev töö keskendub peamiselt rasvade ainevahetusega seotud metaboliitidele. Sellest tuleneb ka üks piiranguid järeldustele. Kindlasti ei piisa vaid nende metaboliitide vaatlemisest täie pildi saamiseks, vaid vaja on ka edasisi uuringuid.

Samas on vaadeldud metaboliite varasemalt seostatud rohkelt erinevate haigustega, teiste seas näiteks tüüp 2 diabeediga ja südameveresoonkonna haigustega. Seega võiks täpsete seoste teadmine aidata selgitada, millist teed mööda osade toidugruppide, näiteks kohvi või puuviljade, suurem tarbimine sääraselt tervist mõjutab.

Saadud tulemused viitavad muu hulgas sellele, et pikemaajalisem suurem kohvitarbimine tõstab veres apolipoproteiin B, keskmise tihedusega lipoproteiinide (IDL) ja väga madala tihedusega lipoproteiinide (VLDL) tasemeid. Samuti mõjutasid need IDL ja VLDL osakestega seotud erinevaid näitajaid, näiteks nendes sisalduva "halva" kolesterooli taset.

Väljatoodud metaboliite on omakorda seostatud kõrgema riskiga haigestuda südameveresoonkonna haigustesse. Varasemad uuringud on pigem näidanud kohvi kasulikku mõju tervisele. Värskete tulemuste põhjal on põhjust arvata, et vähemalt südameveresoonkonna haiguste kontekstis on kohvil ka selge kahjulik mõju olemas.

Kasulik õlu?
Alkoholi kahjulikku mõju on varem kirjeldanud erinevad uuringud. Neid kinnitab ka käesolev töö ühe huvitava erandiga: suurem õlletarbimine seostub kõrgema DHA (üks omega-3 rasvhapetest) tasemetega. DHA positiivset mõju tervisele on laialdaselt näidatud.

Siinjuures on oluline märkida, et säärane omadus oli alkohoolsetest jookidest vaid õllel. Viimane viitab, et kasulik on siiski mõni muu õlle komponent, mitte selles sisalduv alkohol. Kas ehk võiks seega alkoholivaba õlu olla jook, millel puudub alkoholi kahjulikkus, kuid on olemas õllele omane kasulik mõju? See on hea ja huvitav hüpotees tulevasteks uuringuteks.

Taimetoitlus
Üha enam populaarsust kogub taimetoitlus. Antud uuringu valguses peaksid selle dieedi valinud hoolikamalt jälgima, kui palju saavad nad toiduga omega-6 rasvhappeid. Nimelt on varem näidatud, et taimetoitlus vähendab omega-3 taset veres. Oluline on siinkohal omega-3/omega-6 omavaheline suhtarv, mille normist madalamaid tasemeid on seostatud mitmete haigustega.

Siinse uuringu tulemused viitavad sellele, et taimetoitlus tõstab veres omega-6 rasvhapete taset. Seega võib taimetoitlastel tekkida probleem tervisliku omega-3/omega-6 tasakaalu saavutamisega. Küll tuleb siinkohal märkida, et toitumis- ja tervisesoovituste andmiseks on vaja täpsemaid uuringuid.

Mendeli randomiseerimine
Käesolevas uurimuses kasutatakse võrdlemisi hiljuti laiemalt kasutusele võetud meetodit nimega Mendeli randomiseerimine. Kõige parem oleks antud seoseid muidugi vaadelda randomiseeritud kliinilisete uuringutega. Need on enamasti aga väga kallid ja sageli ka ebaeetilised. Seda viimast näiteks olukorras, kui huviobjekt on alkoholi mõju verenäitajatele.

Randomiseeritud uuringu alternatiivina saabki kasutada Mendeli randomiseerimist. Keskse ideena jagatakse inimesed juhuslikkuse alusel katsegruppidesse juba sündides ja see informatsioon sisaldub meie geenides. Selliselt ongi taolise meetodi lähteandmeteks toorandmete asemel kahe erineva uuringu tulemused.

Neist üks uuris toidutunnuste seoseid geenidega Suurbritannia biopangas, kasutades andmeid enam kui 400 000 inimese kohta. Teises uuringus analüüsiti vere metaboliitide seoseid geenidega, kasutades üle 20 000 inimese andmeid erinevatest biopankadest.

Kasutatud meetodi eelis võrreldes tavaliste seoseuuringutega on võime näidata, millised seosed on potentsiaalselt põhjuslikud. Küll aga on põhjusliku seose kinnitamiseks ja reaalsete toitumissoovituste andmiseks vaja viia läbi randomiseeritud kliinilised uuringud. Viimaseid on parem planeerida, kui Mendeli randomiseerimise meetodiga on üles leitud, millistes seostes võib põhjuslikkus peituda.

Mõistlikkuse printsiip
Kui tulevased põhjalikumad uuringud kinnitavad kohvi kahjulikku mõju veres ringlevale "halva" kolesterooli tasemele, annaks see selge signaali näiteks nendele, kellel on muudel põhjustel kõrgem risk südameveresoonkonna haigusteks. Võib-olla oleks mõistlik see lisatass kohvi siiski joomata jätta? Sarnaselt, kui leiab kinnitust alkoholivaba õlle kasulikkus, on selles potentsiaali uueks heaks karastusjoogiks, mida süümepiinadeta tarbida.

Üks on aga kindel: kõikide toidugruppide tarbimisel tasub jääda mõistlikkuse piiresse. Tassi kohvi joomata jätmine ei asenda mitmekesist toitumist.

Meie saadud tulemusi pole avaldatud veel eelretsenseeritud teadusajakirjas, kuid nendega on võimalik tutvuda võrguvaramus bioRxiv.

Artikkel ilmus Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava konkursi "Teadus 3 minutiga" raames, mille pidulik finaal toimub 5. veebruaril.

Tartu Ülikooli geenivaramu doktorant Nele Taba. Autor/allikas: Erakogu

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: