"Kevadel kindlasti võiks mitmekesistada oma toidulauda köögiviljade, idandite ja hapendatud asjadega, et anda mõnusat värskust ja C-vitamiini laksu," ütles Taimur.

Kellel enda sahver on varudest tühjaks saanud, võiks toitumisnõustaja sõnul poes siiski puu- ja juurviljaletti külastada. "Mida mitmekülgsem on igapäevane valik nii köögiviljade, teraviljade kui ka kõige [muu] osas, seda suurema tõenäosusega saab toidust endale vajalikud vitamiinid kätte," märkis ta.

Lisaks juurikatele ja hapukapsale sobib Taimuri sõnul kevadiseks turgutuseks hapukurk. Viimast, nagu teisigi köögivilju, ei pea tingimata sööma muust toidust eraldi. "Inimestel on kuidagi harjumuspärane, et ma teen näiteks kartulit või riisi, panen sinna mingi liha ja võib-olla salatit kõrvale, aga tegelikult [võiks] miksida," selgitas nõustaja. Näiteks soovitas ta lisada hapukurki tatrasalatisse, aga ka muudesse toitudesse.

Juurvilju ostes võiks inimene Taimuri sõnul võtta sihiks saada taldrikule võimalikult värviküllane valik. Mida erinevamat värvi on viljad, seda rohkem saab neist kätte toitaineid ja vitamiine. "[Tasub] mõelda natuke raamist välja. Tavapärane porgandisalat õliga on küll hea, aga võib-olla ma panen sinna midagi veel juurde. Võib-olla ma lisan sinna natuke seemneid, võib-olla lisan sedasama porgandit kuhugi toidu sisse," tõi nõustaja näiteid.

Kes aga juur- ja köögiviljad menüüsse lisab, võiks Taimuri sõnul neid võimalikult vähe töödelda. "Kui me võtame köögviljad ja keedame põhimõtteliselt surnuks või töötleme täiesti pehmeks, et sulab suus, siis tõenäoliselt seal on väga palju toitaineid kaduma läinud," nentis ta.

Samas võib köögiviljade vokkimine või kerge kuumtöötlus neis teatud toitainete sisaldust hoopis tõsta. Sestap soovitas Tuuli Taimur süüa nii värskeid kui ka õrnalt töödeldud vilju, kusjuures viimased sobivad ka inimestele, kelle seedimine palju värsket süüa ei luba.

"Võib-olla, mida inimesed pelgavad, aga võiks rohkem tarbida, kui oma sahver on tühi ja poes paprika tundub ka juba kergelt pehme, on külmutatud köögiviljad," märkis toitumisnõustaja.

Ta lükkas ümber arvamuse, nagu oleks külmutatud viljad üleliia töödeldud. "Need on kiirkülmutatud ja kui palju ma sealt midagi saan, sõltub sellest, mida ma selle toiduga edasi teen," lisas ta. Kes kuumutab ka külmutatud juurvilja täiesti läbi, jääb tõenäoliselt ilma paljudest headest toitainetest. Taaskord soovitas Taimur külmutatud vilju pigem vokkida või kergelt pruunistada.

Veel üks võimalus kevadel vitamiine saada on vaadata aias tärkava umbrohu poole. Näiteks võiks Taimuri sõnul teha naatidest vitamiinirikast pestot ja lisada salatitele sidrunimaitselisi mahlaseid kuusevõrseid. "Küll aga ma ei soovita nüüd suhtumist, et "kuulsin saatest, et kõik roheline, mis maa seest välja tuleb, seda võib sööma hakata"," hoiatas ta: "Päris nii ei tasu teha, aga just naadid ja nõgesed on esimesed asjad, millest saab näiteks imemaitsvaid pestosid."

Puuviljadest soovitas Taimur eelistada pigem kodumaiseid marju ja vilju, sest kaugelt toodud viljadest võivad vitamiinid seistes juba läinud olla.

Päris kõiki toitaineid Taimuri sõnul keskmine inimene Eestis toidust kätte ei saa. Kuigi näiteks D-vitamiini leidub rikastatud piimas, ei sööda sellele lisaks piisavalt rasvast kala. Loota ei saa ka esimesele kevadpäikesele. Samuti võib tekkida puudus värskes toidus leiduvaid folaatidest, mis hakkavad lagunema toidu kuumutamisel.

Tuuli Taimur oli külas saates "Terevisioon" 16. märtsil.