Ilja Tšibisovi magistritöö "Toitumine noortel täiskasvanutel Eestis aastatel 2001 ja 2016" andmeil suurenes ajavahemikul 2001–2016 ülekaaluliste täiskasvanute osakaal kümnelt protsendilt 44 protsendile.

Peaaegu kaks kolmandikku uuritavatest said mõlemal uuringuaastal toidust ülemäära palju rasvu ja ületarbijate osakaal aastatega suurenes. "Eesti toitumissoovituste järgi peaksid täiskasvanud sööma päevas keskmiselt aga üks-kaks portsjonit liha ja lihatooteid päevas, mitte neli, nagu üle-eestilisest uuringust selgus," arutles Tšibisov.

Uurimistöö näitas, et teraviljatooteid, puuvilju, suhkrut ja maiustusi on hakatud tarbima aga oluliselt vähem. "See võib olla tingitud uuritavate suurenenud huvist väikese süsivesikute sisaldusega ja rasvarikka dieedi vastu," arutles Tšibisov.

Valkude tarbimine oli enamikul naistel ja meestel mõlemal uuringuaastal soovituslikes piirides ehk vastas Eesti toitumissoovitustele. Selle põhjus võib olla asjaolu, et Eestis tarbitakse palju piimatooteid, mis on head valguallikad.

Samuti täheldas Tšibisov 2016. aasta andmete põhjal märkimisväärset seost perekonna rahalise seisu ning päevase toiduenergia ja rasvade tarbimise vahel.

Uuritavad, kes hindasid oma perekonna rahalist seisu heaks, tarbisid toiduenergiat ja rasvu kehakaalu ühe kilogrammi kohta keskmiselt rohkem kui uuritavad, kes hindasid seda rahuldavaks või kehvaks.

Lisaks toitumisharjumuste muutusele vähenes uuringuaastate jooksul ka kehaliselt aktiivsete inimeste hulk: kui 18-aastasena olid kehaliselt aktiivsed 23 protsenti uuritavatest, siis 33-aastasena olid aktiivsed vaid kaheksa protsenti vastanuist.

Eesti toitumissoovituste järgi peaks põhiline osa päevasest toiduenergiast olema tagatud nii, et süsivesikud moodustavad sellest 50–60 protsenti, rasvad 25–35 protsenti ja valgud 10–20 protsenti. 18–64-aastased mehed peaksid toiduenergiat saama 2400–2800 kcal/päevas ja täiskasvanud naised 1800–2200 kcal/päevas.

Tasakaalustatud toitumine mõjutab inimese tervist, normaalset kasvu ja arengut, füüsilist ja vaimset toimetulekut, keskmist eeldatavat eluiga ning organismi vastupanuvõimet haigustele ja keskkonnateguritele. Seepärast peaks toidu tarbimine vastama organismi füsioloogilistele vajadustele. Alati aga ei järgita seda põhimõtet, mistõttu on nii liigse kui ka ebapiisava toitumisega seotud haigused laialt levinud.

Uurimistöö tulemused võiksid aidata paremini planeerida ja rakendada toitumisalaseid sekkumisprogramme, mille eesmärk on ennetada inimeste ülekaalulisust ning vähendada haigestumist kroonilistesse haigustesse.