Binghamtoni Ülikooli biomeditsiiniinsener Kenneth McLeod kirjutab väljaandes The Conversation, et füüsikalised tegurid, nagu näiteks õhutemperatuur, mõjutavad inimese ainevahetust. 

McLeodi sõnul leidis ta ühes oma kolleegidega, et pikka aega jahedas keskkonnas töötava inimese keskmine kehatemperatuur langeb. See aeglustab omakorda inimese ainevahetust ehk seda, kui kiiresti inimkeha kaloreid põletab. Enamasti põhjustab aeglane ainevahetus kaalutõusu.

Püsisoojasuse võlud ja valud

Inimesed on püsisoojased olevused ehk meie kehatemperatuur ei muutu eri keskkondades kuigi palju. Täpsemalt püsib see 36 °C ja 38 °C vahel isegi jahedas ruumis. Inimkehal aitab ühtlast soojust hoida kolme sorti ainevahetus.

Esiteks toimib meie kehas baasainevahetus. Umbes kaks kolmandikku meie igapäevaselt põletatud kaloritest hoiavad töös keha erinevaid soojust tootvaid funktsioone: hingamist, vereringet, rakukasvu, ajutööd ja seedimist. Teiseks tekitab kehas soojust igasugune kehaline koormus, sest liikudes tõmbuvad lihased keemiliste reaktsioonide tõttu kokku.

Kolmandaks eraldub soojust teatud tüüpi koest ehk niinimetatud pruunist rasvast. Viimane on evolutsiooniline jäänuk jääaegadest, mil see inimkonda külmumise eest kaitses. Pruun rasv hakkab tööle, kui inimese keskmine kehatemperatuur langeb väga madalale. Samas kaob pruun rasv enamikul inimestest vanemaks saades ära.

Kui meie kehatemperatuur tõuseb, muutub ka meie ainevahetus kiiremaks ja põletame rohkem kaloreid. Nii eraldub rohkem soojust, mis omakorda kergitab taas meie kehatemperatuuri ehk kokku tekib positiivne tagasiside, mis hoiab meie kehatemperatuuri tervislikus vahemikus.

Samas sõltub kogu protsess väga suuresti temperatuurist. Kraadi võrra madalam kehatemperatuur võib aeglustada meie ainevahetust keskmiselt üle seitsme protsendi. See tähendab, et kui inimese keskmine kehatemperatuur on 38,3 °C ehk normaalse vahemiku ülempiiril, on tema ainevahetus kuni 30 protsenti kiirem kui selle alampiiril ehk 36,1 °C juures.

Kehatemperatuuri nelja kraadi võrra tõstes võime niisiis passiivselt põletada päeva jooksul rohkem kaloreid, kui keskmine inimene põletab kogu oma päevase kehalise aktiivsusega.

Kaldus keskmine

Kõik eelnev tähendab, et füüsilise keskkonna muutus võib muuta märkimisväärselt meie keha toimimist ning mõjutada meie tervist ja vormi. Seega peaks kaalus juurde võttev inimene Kenneth McLeodi sõnul kiikama oma elu- või töökoha termomeetri poole.

Enamikes kontorites on õhutemperatuur 21,1 °C ringis. Seetõttu kurdavad paljud kontoritöötajad külma üle, kannavad kampsuneid või soetavad soojapuhurid. Just naiste jaoks kipub keskmine kontor olema liiga külm, eriti istuva töö puhul. Pealekauba pole külm kontor naistele ka kasulik.

Niinimetatud õige ruumitemperatuuri tunneb ära sellest, et olemine on mugav: pole ei palav ega külm. Üldiselt jääb see mõõduka õhuniiskuse korral  22,2 ja 27,2 °C vahele, kuid võib ulatuda ka 18,3 °C-st kuni 29,4 °C-ni.

Külmas kontoris töötamine aeglustab inimese ainevahetust. Lisaks kaaluprobleemidele seostub aeglane ainevahetus nõrgema immuunvastuse, südamerikete ja suurenenud teist tüüpi suhkrutõve riskiga.