Läinudkevadine karantiin kergitas Mare Odra sõnul selgelt mürgistusõnnetuste arvu. Kui alla ühe-aastaste lastega juhtus muidu igal aastal ligi 180–190 mürgistusõnnetust, siis mullu teatati rohkem kui 300 juhtumist.

"Inimesed proovisid desinfitseerida absoluutselt kõike, mis liikus ja mis ei liikunud. Koju toodud toitu, lapse juukseid ja lemmikloomi desinfitseeriti ja kemikaale oli igal pool kodus laiali," kirjeldas ta. Pahatihti said lapsed desoained kätte ja jõid neid. Sügisest olid inimesed viiruspuhanguks paremini valmis ning mürgistusi tuli ette vähem.

Oder märkis õnnetuste statistika kohta veel, et väikelapsega juhtunud õnnetuse põhjustab 85 protsendil juhtudest lapsevanem. Suurimad vead tehakse tema sõnul lapsele D-vitamiini suhu tilgutades: pudelike aetakse segi näiteks silmatilkade, briljantrohelise, e-sigareti vedeliku, eeterlike õlide või küünelakieemaldiga. Eksitus tekib Odra sõnul sellest, et täiskasvanule tundub mugav hoida sarnaseid pudeleid ühes kohas koos.

"Siin on just meie soovitus, et looge omale süsteem, mis ei vea alt ka siis, kui te olete väga väsinud," ütles Oder. Väikelapsele ravimit andes tuleks tema sõnul kontrollida kolme asja. "Kui sa võtad ravimit, siis vaatad, et see on õige ravim. Teine kord kontrollid, kas annus on õige. Kolmandaks, kui ravim on antud, siis paned ta kohe luku taha tagasi."

Kuna lapselapsed praegu vanavanemaid sageli ei külasta, on vähemaks jäänud õnnetusi, kus laps peab ravimitabletti kommiks. "Vanavanemal on ravimid köögilaua või kapi peal, et ära ei ununeks. Kui laps näeb neid, on need äravahetamiseni sarnased M&M-ide või muude värviliste kommidega," kirjeldas Oder murekohta.

Veel ajavad inimesed Odra sõnul sageli segi värvilisi kodukeemiapudeleid ja näiteks limonaade. "Äädikas veepudelis on täiesti kindel retsept õnnetuseks," tõi ta veel näite ja lisas, et allaneelatud lonks 30-protsendilist äädikat tähendab kindlat haiglassesõitu.

Kui õnnetus siiski juhtub, tuleb Odra sõnul esimese asjana loputada suud puhta veega. "Parim vesi on lähim vesi," sõnas ta. Täiskasvanule aitab loputuseks ühest või pooleteisest klaasist veest, lapsele aga 15 milliliitrist iga kehakaalu kilogrammi kohta. Kiirabi tuleb kindlasti kutsuda siis, kui laps ei saa neelata, tema süljevoolus on suurem või tal esineb rinnaku- ja maopiirkonnas valu.

Seenele minnes peab kodutöö tehtud olema

Mürgistus võib pahatihti tekkida ka seentest. Ehkki seenelkäik seostub paljudele pigem sügisega, kasvab Loore Erlichi sõnul Eesti looduses söögiseeni kevadelgi. "Põhiliselt on kolm kaunist nime: kogrits, mürkel ja kurrel," tutvustas ta.

Neist kahest on algajal kerge segi ajada kogritsaid ja mürkleid. "Tahaks öelda, et nimi ütleb ära: kui üks on ikka mürkel nagu mürk, siis see on ohtlik. Ei ole," sõnas Erlich. Mürkel on delikatessseen, mis läheb kupatamata pannile. Kogritsaid on aga kuraatori sõnul tingimata vaja kupatada. See tähendab, et kogritsaid tuleb keeta rohkes vees kaks korda 10 minutit, vahepeal vesi ära valada ja seeni voolava vee all loputada.

Sisse ei maksaks hingata ka kogritsate kupatamisel eralduvat auru. Mare Oder lisas, et seeneauru-mürgistuse tõttu pöördutakse ka mürgistusliinile. Lisaks seeneaurudele võivad kodustest aurudest ohtlikud olla kodu koristamiseks mõeldud keemilised kontsentraadid. "Kodu koristades panen ventilatsiooni sisse ega pane ust vahelt kinni," pani Oder kuulajatele südamele.

Tulles tagasi kevadiste seente juurde, siis mürkli ja kurreli võib Erlichi sõnul otse pannile panna. Kurrel on kolmest liigist kõige selgemalt seene nägu, sest selle kübar ja jalg on hästi eristatavad. Kogritsat ja mürklit on eristada küll keerulisem, kuid siin soovitas Erlich vaadata seene kübara struktuuri. "Kui mürklipilt ette võtta, siis pind on kärjeline või nagu võrgusilmadel," kirjeldas ta. "Kui aga jõuame värskest peast mürgise kogritsa juurde, siis seda võrreldakse aju pinnaga ehk see on käänuline."

Veel soovitas Erlich inimesel enne metsa minekut kindlasti lapata seeneraamatuid või piltidega andmebaase. Huviline saab seeni uudistada ka 360-kraadistelt fotodelt Eesti Loodusmuuseumi kodulehelt. Kuna silmmälu võib olla petlik, võiks pildimaterjal metsaski kaasas olla.

"Korjad ja sööd ainult seda seent, mida täpselt tead," soovitas Erlich lõpetuseks. Mare Oder lisas, et kahtluse korral tasuks vältida valget värvi seeni, sest tuntud kärbseseente ja vöödikute kõrval on just nende hulgas enim mürgiseid liike.