Irja Lutsar: koroonaviiruse ajal ei tohi unustada teiste haiguste ravi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Sepsis ehk veremürgitus ohustab väikelapsi rohkem kui täiskasvanuid, ütleb mikrobioloog Irja Lutsar. Ta paneb inimestele südamele, et sepsise ja teiste haiguste ravi ei tohi koroonapuhangu ajal tähelepanuta jätta.

Rahvasuus "veremürgituseks" nimetatud sepsis on erinevalt koroonaviirusest ohtlik ka noortele ja lastele, eriti just vastsündinutele. "Veremürgitus" on aga mõistena vananenud, ütles Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar pühapäevases "Labori" saates.

"Tegemist on haigusega, kus haigustekitajad ringlevad veres ja väga sageli pärinevad ka selle inimese või vastsündinu enda organismist," ütles Lutsar. "[Haigustekitajad] tulevad sooletraktist, lähevad läbi sooletrakti barjääri, jõuavad verre ja põhjustavad kahjustusi või kahjustavad peaaegu kõiki organeid."

Eriti suures ohus on väikesed lapsed, kelle immuunsüsteem on veel nõrk. Sepsis võib väikelastel põhjustada süsteemse kahjustuse. Raskemas vormis sepsisest kujuneb aga septiline šokk, mis on Lutsari sõnul meditsiini arengule vaatamata väga kõrge suremusega haigus.

Küsimuse peale, kas sepsis tekib immuunsüsteemi ülereageerimisest, vastas Lutsar, et osaliselt on asi tõesti nii. "Organism ju vastab immuunrakkude aktiveerumisega ja nn tsütogiinide vabanemisega. Tekib vereringepuudulikkus," ütles ta. "[…] mis on ilmselt mikroobide, nende toksiinide ja immuunvastuse omavaheline kombinatsioon."

Lutsari juhtimisel võrdlesid Tartu Ülikooli teadlased saadaolevate sepsiseravimite toimet vastsündinutele. "Küsimus oligi selles, et igal ühel oli oma raviskeem. Ravimid, mida testisime on ammu turul, aga neid ei olud vastsündinute sepsise korral testitud," ütles Lutsar.

Kui teadlased alustasid võrdlust eeldusega, et üks ravirežiim osutub teistest tõhusamaks, ei kinnitanud uuring sellist erinevust. Lutsari sõnul toimis ühtedes tingimustes paremini üks ravikuur, teistes tingimustes teine.

"Põhiline on see, et üks režiim oli laia toimespektriga ja teine oli kitsama toimespektriga. Võib-olla selle võiks meelde jätta," ütles ta.

Lai toimespekter tähendab Lutsari sõnul, et ravim mõjub kõigile võimalikele haigustekitajatele. Vajalikuks osutub lai toime olukorras, kus pole teada, mis inimesel täpselt viga on.

"Sepsisel on ka väga iseloomulik see, et pelgalt haiguspildi järgi ei saa öelda, missuguse haigustekitajaga on tegemist. Sepsis võib-olla ka väga sarnane koroonaviiruse ja gripiga. Võib-olla esmased haigussümptomid ei luba meil veel eristada, kas on tegemist selle või teisega," seletab Lutsar.

"Siin on sama lugu nagu 100 aastat tagasi, kui salvarsaan tuli süüfilise raviks turule. Siis öeldi, et "hit early, hit hard", ehk "löö varakult ja löö kõvasti"," ütleb ta. "See ongi kogu mõte, miks esialgu peaks laiatoimelise spektriga [ravimeid] kasutama."

Lõpetuseks pani Irja Lutsar inimestele südamele, et hoolimata koroonaviiruse haripunktile peab tähelepanu pöörama ka varasematele haigustele.

"Teised haigused ei ole ära kadunud," ütleb ta, "ja sellesama koroonaviiruse puhangu ajal on teistelgi haigetel tarvis meeles pidada, et ei tohi unarusse jätta ei diabeedi, ei kõrgvererõhutõve, müokardiinfarkti või ükskõik millise teise haiguse ravi. Koroonaviiruse infektsioon ei ole ainuke haigus."

"Labor" on Vikerraadio eetris pühapäeviti kell 17.05, kordus kell 01.00.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: