Näo näppimise vähendamiseks leiab küllaga põhjusi ka koroonaviiruseta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Inimesed puudutavad oma nägu sellele pikemalt mõtlemata kuni paarkümmend korda tunnis.
Inimesed puudutavad oma nägu sellele pikemalt mõtlemata kuni paarkümmend korda tunnis. Autor/allikas: Shannon Litt/Unsplash

Inimesed võivad puudutada eneselegi teadvustamatult oma nägu tunni jooksul kümneid kordi. Ülejäänud loomariigis haruldane komme aitab kergemini levida mitmetel raskemaid ja kergemaid haigusi tekitavatel viirustel.

"Hakkasin eile konverentsil huvi pärast seda jälgima. Juba kahe minutiga märkasin enam kui kümmet oma limaskesti puudutanud inimest. Teeme seda ilmselt tihedamini, kui ise arvame," märkis ERR Novaatorile Marylouise McLaws, Uus-Lõuna Walesi Ülikooli professor, kes spetsialiseerub nakkushaiguste ennetamisele.

McLaws on täheldanud sama ka teaduslikemates uuringutes. Mõne aasta eest filmis ta loengus istuvaid meditsiinitudengeid. Keskmiselt puudutas tunni jooksul neist igaüks oma nägu 23 korda. Ligi pooltel kordadest sattus nende käsi limaskestale või selle vahetusse lähedusse. See hõlmas suud, nina ja silmi. Piltlikult on iga selline juhtum mõnele viirusele loteriipilet. "Anname ise viirustele tunnis 11 võimalust ennast nakatada," tõdes professor.

Ainult mõnekümne tudengi põhjal ei saaks kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Inimeste näo näppimise lembust on täheldatud ka teistes uuringutes. Näiteks puudutasid inimesed enda nägu rongivagunimaketis tunni jooksul ligi 18 korda. Peaaegu sama sageli tegid nad seda kontoriõhkkonnas. USA-s tehtud uuringu põhjal pole kaitstud isegi valdkonna eksperdid. Perearstikeskuste töötajad puudutasid näo T-piirkonda kahe tunni jooksul keskmiselt 19 korda, arstid mõnevõrra harvem.

Käed pole olemuslikult räpased ega kubise haigustekitajatest, kuid inimesed võivad puudutada saastunud pindu. Ideaalse pinna, temperatuuri ja õhuniiskuse korral suudavad uuele koroonaviirusele 2019-nCov sarnanevad viirused püsida nakatamisvõimelisena kuni üheksa päeva. Päris elu rohkem meenutavates tingimustes saab rääkida kõige rohkem kolmest ööpäevast. Pinnad võivad olla saastunud aga tavalisemate viirustega nagu gripp või kõhuhädasid põhjustava noroviirusega.

Tartu Ülikooli mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar viitas, et iga puudutus ei tähenda enda paratamatut nakatamist. Viirused peavad leidma pärast limaskestale sattumist raku, mille pinnal leidub neile sobiv valk. Uus koroonaviirus vajab retseptorit ACE-2. "Ta leiab selle sügavalt kopsudest, värske töö põhjal võib olla seda ka suu limaskestas. Viirus saab end replitseerima hakata alles pärast selle kaudu rakku minemist," selgitas professor.

Seni kirjeldatud haiguslugudes pole silmapõletikud Lutsarile silma jäänud. "Silmas on muidugi niiske ja soe, kus koroonaviirus võib enne sobiva raku leidmist ellu jääda, kuid pole päris selge, kus ACE-reptseptorid seal olla võiksid ja kuidas haigus sealt edasi läheb. Eelkõige on see alumiste hingamisteede haigus," lisas professor.

WHO-ga seotud McLaws tõdes, et kätega näo puudutamise mõju kohta napib antud juhul uuringuid. "See on üks neist asjadest, mida me viiruse kohta ei tea, kuid parem on olla ettevaatlik," laiendas professor.

Sarnaselt rõhutas kätehügieeni olulisust Irja Lutsar. "Adeno-, noro-, rotaviiruse ja kõigi kõhulahtisust põhjustavate viiruste põhjal on väga hästi näidatud, kuidas see aitab. See on ainus ennetav meede, mis minu arvates ellu on jäänud," sõnas Lutsar. Seda erinevalt näiteks näomaskidest, mille täpse mõju üle vaidlevad isegi teadlased.

Kümnendi müsteerium
Tahtmatu näo puudutamise põhjuseid uuriv Leizpigi Ülikooli psühholoogiaprofessor Martin Grunwald nentis, et sel pole veel head ja ühest seletust. Käitumine on loomariigis haruldane. Lisaks inimestele teevad seda teadaolevalt vaid gorillad.

Varasemates uuringutes on seostatud näo puudutamise sagenemist ja puudutuse pikkuse kasvu suure vaimse või emotsionaalse pingutusega. Üks taolistest tegevustest on näiteks valetamine. Samasugust rahuldust või vabanemistunnet näib pakkuvat see ärevuse ja üldise ebamugavustunde korral.

Grunwaldi uuringute põhjal on taolistes käitumuslikes uuringutes nähtu vaid jäämäe veepealne osa. "Tahtmatult näo puudutamine märkimisväärselt teetalaineid. Sihiliku tegevuse korral seda ei näe. Võib seetõttu spekuleerida, et see aitab reguleerida ajus töömälu ja emotsioonidega seotud protsesse," viitas Grunwald. Töörühm oletab, et sarnane mõju on ükskõik millise teise kehaosa spontaansel puudutamisel.

Põhjapanevate järelduste tegemiseks on aga taas vara. Professori teada on tema töörühm üks ainsaid maailmas, mis nähtust uurinud.

Kuigi inimesed jääksid selle põhjal oma nägu puudutama ilmselt isegi väliste ärritajateta ja rahulikus keskkonnas, tasub tema sõnul üritada haiguspuhangu ajal näo puudutamist vähendada. Naiste jaoks võib olla see mõnevõrra lihtsam. Vähemalt ühe uuringu põhjal vähendab puudutuste arvu meigi kandmine. Samuti on abi teavitustööst, kui saastunud on inimest ümbritsevad pinnad.

"Poliitikud suudavad enda puudutamisest hoiduda tänu põhjalikule treeningule ja avaliku esinemise koolitusele. See nõuab väga tugevat enesekontrolli. Selles mõttes tuletaks näomask seda inimestele väga hästi meelde," sõna Grunwald.

"Me ei saa ilmselt näo puudutamisest kunagi täielikult lahti. Hoolitsegem seetõttu selle eest, et meie käed oleks võimalikult puhtad," lisas Marylouise McLaws.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: