Kui oleme haigestunud, väheneb meie üldine aktiivsus. Seda nimetatakse haiguskäitumiseks. Viimasega kaasnevad muuhulgas tagasitõmbumine suhtlusest, kognitiivsed häired, vähenenud söögiisu ja madalam libiido. Kõik eelnimetatud sümptomid on inimkeha loomulik viis põletikuga toime tulla. Ometi võib nende sümptomite tõsidus sõltuda haigestunu soost, sissetulekust ning kultuurilistest väärtushinnangutest, kirjutavad Eric Shattuck ja kaasautorid värskes teadusartiklis.

Texase San Antonio Ülikooli Terviselahknevuste Uuringute Instituudi bioloogilne antropoloog Eric Shattuck ja kaasautorid analüüsisid 1 259 vastaja enesekohaseid tähelepanekuid. Kõik vastajad olid viimase aasta jooksul põdenud grippi või külmetushaigust. Samuti pidid vastajad hindama oma hetkeseisundit Likerti skaalal vahemikus "üldse mitte haige" kuni" tõsiselt haige".

Uurijad leidsid, et vastajad, kelle (1) sissetulek jäi alla USA leibkonna keskmise, kes (2) väitsid end olevat stoilised ning kõrge valutaluvusega või kellel (3) esines depressiooni-sümptomeid, kurtsid tõenäolisemalt haigeolemise üle. Samuti andsid oma haigestumisest tõenäolisemalt teada tugevate perekondlike sidemetega mehed.

Autorid kirjutavad, et stoilised inimesed, olenemata soost, ning need, kelle leibkonna sissetulek jääb alla 60 000 USA dollari (53 900 EUR – toim.), kurdavad haigestumise üle tõenäolisemalt.

Shattuck peab olukorda irooniliseks. "Võiks ju arvata, et stoiline inimene jääb pigem vaoshoituks, kuid meie uuringu järgi annab rahulik iseloom vastupidise efekti. Stoilised inimesed võivad haigeks jäädes oma seisundiga uhkeldada ning vajalikust kauem haigust põdeda," ütleb ta.

"Mis puutub aga madala sissetulekuga inimestesse, on võimalik, et nad kurtsid haigestumist, kuna neil polnud võimalust arstiabi saada. Seetõttu ägenesid nende haigussümptomid ning haigestumine kui selline jäi neile elavamalt meelde," lisab Shattuck.

Veel kurtsid ägedate haigusnähtude üle tugevate perekondlike sidemetega mehed. Siin näeb Shattuck võimaliku põhjusena perekondlikku toetust. "Mehed tunnevad rohkem, et nende eest hoolitsetakse ning toetuvad perekonnale kui sotsiaalsele turvavõrgustikule," ütleb Shattuck.

Tulevikus soovivad autorid uuringut korrata. Siis aga plaanivad nad võrrelda uuringu ajal haigust põdevate ning haiguse varem läbipõdenud inimeste sümptomite tõsidust. Samuti huvitab Shattucki, kuivõrd mõjutab majanduslik seisund või kultuuritaust seda, kui varmad on inimesed märku andma enda haigestumisest mõnesse tõsisemasse haigusesse nagu HIV või koroonaviirus.

Eric Shattuck ja kaasautorid kirjutavad oma uurimistulemustest ajakirjas Frontiers.