Haigusele COVID-19 sarnaseid sümptomeid põhjustab enam kui 200 viirustüve ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Pixabay

Koroonaviirus pole sugugi ainus hingamisteede viirushaigus, mis meid tabada võib. Algaval külmetuste hooajal võivad meid veel kimbutada rino, paragripi, adeno- ja RS-viirused.

Tartu Ülikooli peremeditsiini dotsent Marje Oona ütles, et viiruseid, mis põhjustavad erinevaid hingamisteede haiguseid, on palju. "On teada rohkem kui paarsada erinevat viirustüve, mis võivad anda kergekujulisele COVID-19 haigusele üsna sarnaseid haigusnähtusid," lausus Oona.

Ainult sümptomite järgi on üsna keeruline vahet teha, mis viirus meid parasjagu vaevab. "On olemas ka teatud kliiniliselt iseloomulikumad jooned ühel või teisel viirusel, aga alati need haiguspildid ei pruugi eristuda. Nii nagu on uue koroonaviiruse infektsiooni puhul – haigusnähtude spekter on küllaltki lai," rääkis Oona.

Ninaneelu proove analüüsitakse praegu eesmärgiga, et teada saada, kas inimene on nakatunud uue koroonaviirusega või mitte. Neist proovidest saaks aga veel välja selgitada, millised teised viirused võivad sarnaseid haigussümptomeid põhjustada. 

Oona selgitas, et  positiivsete koroonatestide hulk moodustab üsna väikese osa kõikidest testidest, aga praegu puudub võimekus, et analüüsida negatiivseid proove ja uurida, millised viirused veel inimestel on. "Neid andmeid võiks analüüsida, aga seda on kahtlemata väga kulukas teha ja sellepärast hetkel täpseid andmeid ei ole."

Lapsed nakatuvad sagedamini viirushaigustesse

Täiskasvanud inimene on erinevalt lastest mitmesuguste viirustega rohkem kokku puutunud, nii on kujunenud mõningate viiruste suhtes immuunsus. Seevastu lapse immuunsüsteemile on paljud viirused uued, seega jäävad nad sagedamini haigeks. "Keskeltläbi võivadki nad aastas läbi põdeda 5–6 hingamisteede viirusinfektsiooni ja on ka neid lapsi, kes põevad rohkem kui kümmekond aastas," lausus Oona.

"Kui laps jääb haigeks, siis suurema tõenäosusega on tal mingisugune muu viirusinfektsioon, aga me ei saa alati sümptomite järgi öelda, kellel nüüd on see koroonaviirusnakkus ja kellel ei ole," märkis ta. 


Viirused võivad levida aevastamisel või köhimisel tekkivate piiskade kaudu. Veel võivad viirused levida ka erinevatel pindadel olevate pritsmete kaudu, aga ka pesemata kätega enda või kellegi teise suud, nina või silmi puudutades. Veel võib viirus levida õhu kaudu aerosoolidena.

"Kätepesu ei kaitse meid ainult uue koroonaviiruse eest, vaid see vähendab ka muudesse viirusnakkustesse haigestumise riski. Seetõttu on kätepesu, distantsi hoidmine ja maski kasutamine siseruumides, kus on inimesed tihedalt koos, igati asjakohased meetmed," selgitas Oona.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: